Käisime laupäeval Maarja ja Polinaga Rimist läbi. Ma kaotasin nad kohvikoort otsides hetkeks ära, aga kui kuulsin eemalt kaht häält ühte sõna mainimas, sain kohe aru, et need on nemad. Kes veel räägiks üle poe rummikokast?
Paar naljakat kokkusattumust on juhtunud.
Nimelt haarasin Rimist maapähklivõid kaasa, mida ma absoluutselt armastan, aga olen Eestis vaid korra paar kuud tagasi ostnud. Järgmine päev tuli ema koju ja võttis kotist uhkelt maapähklivõi purgi.
"Mis sa sellest arvad? Ma tahtsin sulle midagi tuua, mida sa väga armastad!"
Siis langes ta pilk identsele purgile laual ja ta hakkas vanduma nagu voorimees. Vaimne sünkroon!
Teine päev jalutasime Tiinaga laadal ja ma mõtlesin, et võin siin tõenäoliselt ühte inimest kohata, sest ta peatus seal lähedal hotellis. Konkreetselt kaks sekundit hiljem tuli see inimene mulle vastu. Õõvastav hakkas.
Ja bussiga koju sõites tundus mulle, et nägin tänaval Tiinat. Kindel ma polnud. Kohe pärast seda saatis Maarja sõnumi, et ta nägi vist Tiinat, aga kindel pole. Ma kirjutasin Tiinale, et Maarja nägi teda. Tiina saatis vastu, et tema nägi samuti Maarjat, aga polnud kindel, kas see oli ikka Maarja või keegi teine. Nii et nad saavad mõlemad rikkaks, sest ei tundnud teineteist ära. Et asi veelgi naljakam oleks, siis see Tiina, keda mina samal ajal nägin, siiski ei olnud Tiina, sest ta polnud seal tänaval olnudki.
Mina kahtlustan vabamüürlasi.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar