reede, 3. detsember 2010

Mõni võiks isegi öelda, et siin toas on päris külm. Sel juhul sõnaks ma sellele mõnele: "Sõber, sul on õigus!"
Torkan oma koivad kuuma vee sisse. Mm, nii on parem. Muide, miks ma praegu, pärast Tiina lahkumist me oivalisest ühikatoast sel võluval reede pärastlõunal, kogu oma majas leiduva toidu ära olen söönud? Ei, valetan, üks tükk šokolaadi on veel järel. Nii üksiku, šokolaadise ja vahvlise ja maitsvana lebab ta seal. Ei, ära vahi mind, jõletis! Ma tõesti ei suuda enam.

Käisin juuksuris. Üle pika aja. Üle PIKA aja. Ma mõtlen tõesti pika. Ja sain sellestsamast suurepärasest Hoti kaltsukast endale teksad ja pluusi. Kurat, mõtlesin ma proovikabiinis, see pluus on selline veider, aga ma ei saa sellist asja poodi maha jätta! See on tegelikult oivaline ja väga lahe. Ma juba tean, kuhu ma ta selga panen. Tallegg - oivalised koivalised.
Ma muudkui käin poodides ringi ja sõrmitsen igasugu ehteid, käevõrusid, mis mulle meeldima on hakanud, ja suuri plastikust sõrmuseid, mis kellelegi peale minu enam ei meeldi. Aga ma tean, et poes meeldivad need mulle rohkem. Selle asemel, et need ära osta ja mitte kanda, võin ma neid magusalt-nukralt poes sõrmitseda ja mõelda, mis oleks võinud olla.

Teen endale midagi sellist, mida ammu pole teinud: Windows Media Playerisse playlisti taustaks. Tavaliselt ma kuulan laule Youtube'ist või plaadilt või ei kuula üldse, kuulan vaikust. Aga juurde loen Grimmi muinasjutte. Ma teadsin neid kõiki küll varem, aga imestan ikkagi, et jumal küll, kui verised nad on. Täiesti segane värk ikka. Neid lugedes ei tasu süüa, sest seal on muudkui üks inimsöömine, laipade keetmine, laste tapmine, käte maha raiumine, kintsude küljest tükkide lõikamine ja nii edasi. Pole ime, et muinasjuttudest hakati lastele tegema leebemaid variante. Et Tuhkatriinu lõpuks ei lasknud oma kasuõdesid maha tappa või mida ta iganes ka originaalselt ei teinud, vaid andestas neile.
Viimane lugu, mida ma lugesin, lõppeb sellise õndsa lausega: 
"Aga õel ämm toodi kohtu ette ja pandi koos madudega keeva õli sisse tünni, ning ta surigi vaevarikkasse surma."


Vennad Grimmid, miks nii verejanuliselt?
Seda šokolaaditükki, muide, pole enam. Puhka rahus.


Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar