Reede

Ma olen veits kurnatud. Kõigepealt olin kolm päeva järjest tööl, mis oli erijuhus. Viimasel õhtul juhtus nii, et jäime kauemaks sinna istuma ja jäime väga hilja peale. Järgnes üks sutsakas vaba päev, mille õhtul läksime kolleegiga välja. Et mul oli järgmine päev jälle töö, siis läksin suht vara koju, aga ütleme nii, et kerge hommikul tõusta ei olnud. Alati on nii, et kui sa ise midagi tellid, siis tead oma piire, aga kui keegi teine sulle tellib, on see tavaliselt midagi rõvedat nagu tekiila või mingi muu shot.

Järgmine päev oigasime koos, et just see tekiila seal lõpus rikkuski asja ära.

Tööpäeva lõpus olin jälle suht väss, aga kuna täna vaba, mõtlesime, et läheme ikkagi üheks dringiks välja. Ma mäletan nii hästi, et kordasin seda ühe joogi juttu. Ja lõpuks leidsime ikkagi end kell pool kolm mingist võõrast hipsterbaarist lambikast seltskonnast. Mul tuli meelde, et peale kella kahte öösel ei juhtu kunagi midagi head, ja tulime koju. Nii külm oli! Mind ajab hullult närvi, kui ma kellegagi külmas kõnnin ja ta aeglane on. Ma külmetan oma tagumiku ära.

"Küll sa kõnnid kiiresti!"

Selle peale ma käratasin, et liikudes saab ka suitsetada, ja tulgu ometi.

Täna on küll reede, aga mul tuleb vist nii vaikne õhtu, kui vähegi annab. Arvatavasti lähen kell kaheksa magama. Milline õndsus.

Üks naljakas lugu juhtus eile ka. Sõbrannale saatis keegi lauda pudeli šampust, mis on eriti armas žest. Jõime siis seda šampust ja püüdsime arvata, kellelt see oli, sest keegi end nagu tutvustama ei tulnud. Üks tüüp hakkas aga kogu aeg meie poole vaatama ja tal oli endal ees samasugune pudel. Ma olin sada protsenti kindel, et see on too tüüp, ja muudkui korrutasin seda sõbrannale. Ma olin juba valmis minema talle ligi ja sõbranna numbri andma. Baari sulgedes sõbranna küsis baaridaamilt siiski, kes see mees oli, ja see oli hoopis keegi muu.

Sellepeale läksime lihtsalt ära.