Pealkiri

Uau, kus Viking Lottos olid eile ikka võidunumbrid: 30, 31, 32, 33, 34 ja 3. Mis mõttes? Kui ma oleks sellised numbrid oma pileti peale kirjutanud, oleks mind hulluks peetud. Ja ega ma poleks kirjutanud ka, sest see ei ole ju üldse tõenäoline. Delfi kommentaariumis küll targad clifid ütlesid, et see on täpselt niisama tõenäoline kombinatsioon kui kõik teised, aga ma ei tea. Ma olen terve semestri tõenäosusteooriat õppinud, aga ikka ei tea. Talk about wasted time, eh? Aga see, et 5 numbrit täpselt järjest on, peaks ikkagi vähendama selle kombinatsiooni tõenäosust. Saite! Minu võit, yet again.

Päevad lendavad mööda kui rodu musti vareseid. Selles mõttes, et nad ei ole mustad - ma ei ole masenduses - (veel), aga ma ei tee mitte midagi kasulikku. Ausalt, on päevi, kus ma ei tee peale töölkäimise mitte midagi arukat. Masendav. See on Liisu süü. Sest kellegi süü peab see ju olema. Muuseas, see Liis on ikka neeger küll, ausalt. Ükspäev ta luksus ning ma hõikasin teise tuppa, et kui ta kohe järgi jätab, saab kümme krooni. Ja ta jättis sekundipealt järgi! Seda ei saa ju niimoodi tahtmise peale teha! Peab vett jooma või midagi... Milleks kõigeks inimesed ka raha nimel valmis ei ole.

Kust ma võtan kümme krooni? Mul on vaja üüri maksta, Liis!

Aga sügis on nii ilus. Kui ma töölt lahkun, on hämar, aga koju jõudes juba täiesti pime. See tund aega on raudselt kõige ilusam aeg päevast. See on lihtsalt nii mõnus. Eriti kui kuu ka taevas on. Enne ma mõtlesin, kumb on lahedam, kas täiskuu või udu, aga udu võitis napilt. Udu on nii SEKSIKAS!

Et homme oleks udune hommik...:)