Panin Kauri õhtul magama ja sosistasin teda kaissu võttes: "Ma armastan sind."
"Ma olen armastatud," sosistas Kaur vastu. Tundub veidi keerukas lausekonstruktsioon, aga mul tuli meelde, et ütlen talle õhtuti tihtipeale ka niipidi: "Sa oled hoitud ja armastatud!" Nii et ta lihtsalt keeras selle mina-vormi.
Mul tuli kerge pisar silmi. Ma lähen endast tihtipeale kaugelt liiga kergesti välja ja meil on siin lastega vahel üks suur röökimine ja nutmine käimas, aga see...see üks lause, mille mu kaheaastane poiss ütles, näitas, et palju teeme õigesti ka.
See on see kõige suurem asi, mida ma tahtsin lastekasvatamisel saavutada: et lapsed tunneksid end hoituna, armastatuna ja turvaliselt. Ja see on nii kaunis lause, mida endale ise öelda saab. Mõelge, kui palju see endas kätkeb: ma olen armastatud.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar