Ma olen praegu õnnelik. Kerge on olla. Maikuu teeb seda sinuga.
Ükspäev käisin mere ääres jalutamas ja möödusin põõsastest, mis uhkeldasid värskete lehenuppudega. Neid veel paar päeva tagasi ei olnud. Need olid tekkinud viimaste soojade ilmadega. Silitasin neid. Nad olid nii uued, alles beebid. Baby leaves.
Liitusin Kassiabiga ja käisin seal eile teist korda. See on täiesti uskumatu, mis emotsiooni sealt saab. Olgu, osa tööst on koristamine: kassikastide puhastamine (mis pole üldse meeldiv), põrandate pesu ja pindade üle tõmbamine. Kõik kassikeste toidukausid tuleb iga päev puhtaks pesta. Aga siis tuleb see meeldiv osa: kiisudega mängimine. Eelmine kord enamik veel võõrastas mind ja mõni üksik oli sõbralik. Eile olid juba pooled mu sõbrakesed: pugesid ja nurrusid ja tulid ise ligi. Issand kui armsad nad on. Mu lemmik on üks suur torssis näoga kass nimega Fjodor. Ma ei tee nalja, ta on tõesti megatorssis näoga, see on lausa hämmastav. Ta ei tee midagi muud kui nurgas oma pesas lamamine. Ta tuleb vaevu söömagi. Eelmine kord sain tema käest küünistada, kui pai tegin. Seekord osutus ta ülinunnukaks ja lasi pai peale nurru lahti ning hõõrus end vaikselt vastu mu kätt.
Eelmine kord tõreles üks Kassiabi neiu Fjodoriga natuke nukralt: "Miks sa oled selline? Miks sa ei lähe üldse võõrastele ligi ega ole sõbralik? Sa ei saagi ju niimoodi endale kodu."
Mul läks see nii südamesse. Vaene Fjodor. Nüüd olen juba nädal aega maadelnud mõttega endale kass võtta. Aga mulle füüsiliselt ei mahu ära. Ma mahun siia isegi vaevu, mis siis veel loomast rääkida. Võib-olla on sellise väikse toa kõrval kassile ikkagi Kassiabis praegu parem.
Aga kui ma saaksin, võtaksin selle Fjodori napsti! endale.
Tundub, et pean nüüd insta suurema pinna peale kolima, et endale kassi võtta :D
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar