kolmapäev, 11. veebruar 2015

Krimkad

Tüdruku kohta, kes enda arvates kriminaalromaane ei armasta, loen ma neid küll ikka arvestataval hulgal. Võtsin raamatukogust Robert Galbraithi "Käo kukkumise" ja Lars Kepleri hüpnotisööri-sarja viimase raamatu, mis iganes selle nimi ka poleks. Olen lugenud selle sarja esimest raamatut ning et teist polnud saada, võtsin kolmanda. 
Robert Galbraithi raamatust huvitun ma ainult sellepärast, et Robert Galbraith on tegelikult JK Rowling. Pluss Liis ütles, et olevat korralik raamat. Kahjuks rääkis Liis tookord mulle ka ära, kes mõrvar on (no ma ise palusin teda) ja ma veel mäletasin. Aga kui ta poleks rääkinud, oleksin nagunii ise lõpu ära lugenud. Mida ma ka igaks juhuks tegin. Nüüd võin rahus ülejäänud raamatule keskenduda. 
Raamatu tegevus on Londonis. On nii tore, kui kõik need metroopeatused, linnaosad ja tänavad, mida Rowling nii ohtralt mainib, sulle midagi ütlevad. Ma lausa võpatasin, kui detektiivid hakkasid midagi uurima Alderbrook Roadil, mis oli paar kuud minu kodutänav. Seal elas minu Londoni-pere. Ka Bellamy Street, mida raamat mainib, on kohe seal lähedal, aga Rowling vist tšekkas neid tänavaid siiski kaardilt ja päriselt kohal ei käinud, sest ta kirjeldab Alderbrook Roadi kui sumisevat, autosid ja busse täis tänavat, kus mõlemad kõnniteed olid täis kohvikuid ja poode. Alderbrook Road on tegelikult vaikne tänav eranditult elamutega ja ükski buss sealt läbi ei sõida. Mõlemal pool teed on vaid suured ilusad majad, kus elab palju rikkaid inimesi. Sellega paralleelne Balham High Street on küll sumisev ja elu täis.

Sellega seoses guugeldasin millegipärast seda kooli, kus mu pere lapsed käivad - või käisid. Rebecca kunagi mainis, et see on erakool ja maksab päris palju ning mul tekkis huvi, kui palju just. Noh, võib öelda, et mul jäi suu lahti. Pole ime, et need inimesed kogu aeg töötasid, et sellise hulluse eest maksta. Need summad olid meeletud. Ja need olid vaid semestri eest, aga aastas on kolm semestrit. Ja neil on kolm last!
Seda kõike vaid meie mõistes algkooli eest. Wow. 

Ostsin endale ja emale teatripiletid ära, me läheme märtsis mingit komöödiat vaatama. See võiks palun hea olla, sest ma tahaks tõesti ühe etendusega ka rahul olla.

1 kommentaar: