Hea tuju on. Meie külas on nii paljudel majadel jõulutuled üleval, jõulutähed aknal ja postide ümber ka säravaid tulukesi keritud. Väga mahe on siin pimedas jalutada või kasvõi õhtul aknast pilk välja heita. Ja hiljuti tuli veel lumi maha, hommikul ärgates vaatan magamistoa aknast välja lumistele põldudele ning sulnis on olla. Maksimaalne jõulutunne on sees.
Käisin just juuksuris ka, mis minu jaoks võrdub kahe tunni mõnulemise, ajakirja lugemise ja cappuccino joomisega. Ja kui veel peapesemis- ja masseerimisaeg kätte jõuab... Omaette meeldiv tegevus on veel ilusalongi kõndimine, mis võtab 35 minutit sinna ja tagasi. Mees küsib alati, miks ma lihtsalt autoga ei lähe, aga ma kunagi ei lähe. Mingi hullu vihmaga vist kunagi olen läinud...aga muidu on see väga teretulnud aeg minu endaga. Jalutamine. Mul on väga vaja kodunt välja saada ja lihtsalt liikuda. Täna näiteks on terve alev jääga kaetud, mis teeb kõnniteed suht läbitamatuks, ning puhub tugev tormituul. Aga ikkagi läksin ma jala, kõndides lihtsalt tee kõrval vähem libeda lumesopa sees, ega kahetsenud seda hetkekski. Ma parem sumpan tund aega tuules ja jääs jala, kui lähen 7 minutit soojas autos istudes. Sest ma olen terve päeva juba lastega kodus olnud!
Jõudsin koju täpselt laste magamamineku ajaks ning küsisin Kaurikeselt, kuidas läks õhtupoolik issiga. Kaur ütles midagi, millest ma aru ei saanud, ja puhkes suure häälega nutma.
"Mis juhtus?" küsisin.
"Täitsa tore oli issiga," kordas Kaur ja nuttis edasi. No mine võta siis kinni :D
Iti aga märkas eile poes Minni-hiirega lillat seljakotti ning pauhh! algas uus faas tema elus, faas, kus ta oskab poes endale asju küsida.
"Emme, kott," ütles Iti võlutult ja haaras seljakotist. "Mina kott. Mina kott!"
Issi hakkas Itile seda kotti juba ostma, aga koos jäime siiski mõistuse juurde. Ma olen väga kaitsev oma ruumi suhtes; neid laste mänguasju ning riideid tuleb sisse uksest ja aknast ning ilma põhjuse ning vajaduseta ma midagi juurde ei osta. Neil on kahe peale üks vana nõo käest saadud seljakott, millega nad iga päev mängivad ja mille pärast ka kisklevad. Aga ongi hea võimalus jagamist õppida...
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar