Kaur aina nutab viimasel ajal kõige peale. Mu ema vaatas siin olles üht ta nutuhoogu mõtliku näoga ja ütles, tegu on kohutava kahesega. Ma olen sellest küll kuulnud, aga ma ei mõelnud, et kohutav kahene saab olla ka juba allakahesena. Ülesaavutaja Kaur.
Näiteks nutab ta alati, kui püüda teda poti peale panna (me enam ei püüagi suur osa ajast), mähkmeid vahetada, riideid vahetada, kombekat selga panna (kuigi ta armastab õueminekut). Süüa armastab ta ka, ja iga kord saab enne põlle ka ette, aga üks hetk võib nii kohutavalt vihastada selle peale, et talle seekord põlle ette taheti panna, ja nutta mitu minutit ning kogu söögikorra ajal pirtsutada.
"Ta kasvatab iseloomu," ütlesin mehele. "Ja tundub... et see iseloom on kohutav..."
Ei, muidu on ta vahva. Majapidamises tahab kõigiti kaasa lüüa. Pesu võtab alati ise masinast välja. Viimati istusin mina alles WCs, kui tema juba oli kõik mähkmed masinast välja viinud, pesukaussi pannud ja viis selle kausi elutuppa ning hakkas sehkendama, aina endamisi seletades: "Pesu! Pesu!"
Tulin vannitoast välja ja avastasin, et ta oli kogu pesu kuivama ka pannud - eelmise, kuiva pesu peale. On alles tubli laps :D
Prügimajandusest on ta samuti väga sisse võetud ja võib sattuda ahastusse, kui ma tahan ilma temata lipata prügi välja viima. Seepärast pühendan viimasel ajal need mõned minutid ja võtan ta kaasa. Aitame talle kingad jalga ja tipame koos konteinerite juurde. Täna läksime - mina võtsin kaasa kolm prügikastikest: tavaprügi, bioprügi ning pakendid. Kaur jäi midagi veel tuppa sehkendama, nii et läksin ise välja. Õues vaatasin, et väike tegelane on ise välja vinnanud pooltühja papiprügikasti ja toob seda asjalikult konteinerite juurde, ise üle näo särades. Tühjendasime siis tubli lapsega kastid ära ja ärgitasin teda kähku tagasi tuppa, sest väljas on krõbekülm, uks oli lahti ning Iti sees üksi põrandal. Kaur tahtis tingimata tagasi tuppa vedida kahte kasti korraga, üks mõlemas käes. Minu püüete peale üht enda kätte võtta sattus ta tuttavasse jonnihoogu. Andsin alla ja lasin tal siis minema hakata, mis oli päris pull, sest üks selline prügikast on pool tema enda suurusest. Ta kukkus nendega istuli ka, aga oli väga vihane igasuguse aitamiskatse peale, ajas end aga püsti, sättis mõlema kasti mõlemad käepidemed ehk kokku neli endale hoolikalt kätte ning hakkas uuesti tulema, õnnelik nägu peas. Tagasi koju polnud tal kiiret midagi. Muruplatsi peal peatus, vaatas lumekirmega kaetud muru, toksis kingaga ja küsis: "Mis see?" Tal meganunnu kahesõnaline lause tekkinud, ja aeg ka, sest kaheaastane laps peab juba kahe- või kolmesõnalisi lauseid moodustama.
Tagasi kodus sai lapsuke siis ohtralt kiita ning Iti kähku sülle, sest tema oli juba jõudnud hakata kartma, et on nagu Palle üksi maailmas.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar