Meie päikseke, meie printsessike, meie kahehambaline plika saab täna kaheksa kuud vanaks. Issi tegi talle mõnusa küpsise-kohvitordi, millest teada saades vennake kohe kooki!kooki! nõudma hakkas.
Itike on kohe-kohe käputama hakkamas. Mina muudkui passin peale ning alati, kui Iti end neljakäpukile sätib, ergutan: "Tule-tule! Sa suudad! Emme usub sinusse."
Kaur ka siis seal kõrval utsitab: "Iti, tule-tule!" Ja püüab minna ning õde käest tõmmata, et kaasa aidata.
Esialgu on lapsuke liikunud veel vaid paar käputussammu tagurpidi - edasikäik on veel roostes. Siis ta ise natuke vihastab, et oma teekonnal hoopis tagasi liigub, ja kurdab meile. Aga pea see päris edaspidi käputamine ka tulemas ei ole... tõesti iga hetk võib see juba juhtuda. Ma aina ootasin, et kas jääb seitsmenda kuu sisse või siiski kaheksandasse nagu Kauril, ja jääb kaheksandasse.
Öösiti Iti aina ärkab, kurdab gaase, tahab kussutamist või rinnale. Issi ka palju kussutab teda, mina vahepeal ei kuulegi teda teise tuppa, vaid magan magusasti edasi. Täna olin üpris unesegane, kui mees mulle Iti kell pool kolm rinnale tõi, sosistades, et lapsel mähe lekkinud ning ta vahetas kõik riided ja magamiskoti just ära. Võtsin siis uniselt endale lamades lapse rinnale, peagi virgus ka Kaur ning mees kadus teda kaissu võtma. Iti ei tahtnud kuidagi uinuda, vaid sõi-sõi, siis hakkas rõõmsasti endamisi kätega vehkima ja jutustama. Ma niiiii tahtsin edasi magada, ei tahtnud teda enam toita, aga muu seal uinutamiseks ei aidanud. Ta oma kahe terava hambaga kipub öösiti mind hammustama ka, mis ajab väga tigedaks. Nibust hammustada saamine on jube ebameeldiv! Siis öösiti on selline tunne, et ma võõrutan ta ära, söögu siis pudelit.
Kuid hommikul, nii kui magamistoas tule põlema paneme ja Iti mulle uniselt vastu pilgutab ja naeratama hakkab, ununeb see kõik. Anname ikka rõõmsalt rinda edasi kuni aastani, määrime usinalt igemegeeli ning topime lapsele sügavkülmast lelusid suhu, et seda igemepakitsust leevendada.
Ja õhtuse ning öiste ärkamistega seoses peab lihtsalt meeles pidama, et ta ju kohe-kohe hakkab käputama ning see kõik on nii uus ja rahutukstegev, nii et ta vajab praegu rohkem poputamist ja rinnalolekut.
Aga oi kui musitatud see lapsuke on, kui armastatud ja hoitud. Kaur on ka omapoolset hammustamist õnneks tagasi tõmmanud ja teeb õele nüüd pigem musi. Kui ta lapse kohal jälle midagi toimetab ja ma valvsalt vaatan, mis ta teeb, ütleb ta kaitsvalt: "Musi," ja näen, et tõesti ainult musitas beebit.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar