Jõudsin linna ja wifi levialasse ning nägin, et mu kõige esimene host-ema oli mulle Anniest mõned fotod saatnud. Neil oli koolis olnud karjääripäev, kus kõik pidid riietuma selleks, kelleks nad tulevikuks saada tahtsid, ning plika oli advokaat - enda põhjenduse järgi sellepärast, et talle meeldib rääkida ja argumenteerida ning ta on parajalt ülbe. Ei saa vastu vaielda.
Kasutasin võimalust ja küsisin host-emalt, kas tal on midagi selle vastu, kui üks prantsuse pereema talle kirjutab ja temalt minu kohta natuke uurib. Ma ausalt öeldes ei tahaks Rebeccalt, oma teise pere emalt, seda teenelt paluda, sest ma ei meeldinud talle. Igal juhul Alida oma meiliaadressi andis ja lisaks uuris, kus olen ja mida teen. Ta küsis taas, miks ma uuesti Inglismaale ei lähe ja mitte eriti üllatuslikult kutsus natukeseks enda juurde, lubas pileti osta ja natuke taskuraha maksta (päris palka tal ei olevat praegu võimalik), ning ma pidavat ainult natuke lastega aitama, "so you could explore a lot". Aga kuna ta ise on praegu kodune, siis pidin ma raske südamega loobuma. Tal oli alati rahaga raskusi ka siis, kui ma veel nende juures elasin, ta alati ohkas ja rääkis, kui raske tal on. Kui ta praegu ei tööta, siis ei saa ta endale üht lisasuud majas küll lubada.
Aga see kõik on lihtsalt tõsiselt armas, kuidas talle läheb korda, mida ma teen. Ma olin just eelmisel päeval google street view's Bishop's Stortfordi trollinud ja sinna tagasi igatsenud. Siis sain ma sahmaka pilte laste suvest, nende juba üles pandud jõulupuust, neist koolivormides... Nad on JÄLLE suuremaks kasvanud.
Oh my.
Siis tuli Annalyse ise ja lobises natuke aega oma ujumistundidest, sellest, et neil seal lund sajab, ja et lumememme ehitamiseks peab tingimata ostma kaks porgandit: üks lumememme ja teine põhjapõdra jaoks.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar