Teisipäev

Ärkasin vihmasaju peale. Kummalisel kombel ei teinudki see mu tuju halvaks, sest kaks eelmist päeva olen küllalt rannas logelenud. Ja mõnus oli.  Nüüd lõhnab kõik hästi ja värskelt. Täna tuleb siis vist selline raamatukogus käimise-pesupesemise-arvete maksmise päev? Ma olen suht kindel, et Üliõpilasküla teeb mulle tünga. Ma pidin neile just viis erinevat makset tegema. Kaks kummagi toa eest ja üks boonuseks. Ausalt. Nad lihtsalt topivad neid arveid sinna, olles kindel, et keegi ei viitsi kontrollida, kust see salapärane boonus-1.44-eurone arve tuleb, ja maksavad ära. Nagu mina.

Üleeile võtsin oma ema kaasa ja sõitsime Viljandisse. Maasikad, lossimäed ja rannad... ja imeilus ilm oli ka. Läksime järve äärde ja mõtlesime, et miks keegi ei uju... Edaspidiseks: kui rannas on küllalt rahvast, aga keegi ei uju, on selleks  ka põhjust. Põhi oli totaalselt vetikaid täis. Need olid vastikud ja limased ning jalg vajus põlveni sisse. Huhh. Ma ujusin kaks meetrit ja jooksin ruttu välja. Ema samamoodi. Läksime hoopis Paalajärve äärde, kus tegelikult ka ujuda sai. 

Õhtul sõitsin emaga koju (ega ta vaimustatud polnud), sest tekkis vastupandamatu isu rabarberikisselli järgi. Ma olen rabarberikisselli järgi hull. Niisiis hankisime rabarbereid, et ma vait jääksin, ja hakkasin kisselli keetma. Hehe. See tuli üheaegselt kuidagi hapu ja maitsetu (kuidas ma seda suutsin?) ja veel klimpidega. Öeldagu minu kohta mida iganes, aga kisselli ma küll keeta ei oska.

Eile vara-vara, vara sõitsime tagasi linna ja ehituspoest läbi, sest jah! läks remondiks. Mu tuba on nüüd nii nunnu!! Me valisime roosa südametega tapeedi, esiteks selle pärast, et see oli armas, teiseks sellepärast, et odav, ja kolmandaks, et ükski poiss enam siia tuppa elama asuda ei saaks. Ta jookseks kohe röökides välja. Või peaks tapeedi ära vahetama. Hehe. Aga paras talle siis.

Me olime superkiired, kella kaheks oli meil tapeet pandud ja puha. Kui olin esiku oma voodi ja toolidega ära blokkinud, leidsid remondimehed olevat sobiva aja mulle riiul kohale toimetada. Olin seda kaks nädalat oodanud. Aga pole hullu. Panime selle ka esikusse. Vähemalt ei tulnud kumbki naabripoistest koju, sest nemad ei oleks lihtsalt oma tuppa pääsenud. Neid pole üldse juba üle nädala kodus olnud. Supermõnus. Terve korter on minu päralt. Saan alasti ringi käia ja üldse teha, mida tahan. Muuseas, nad võivad ju iga hetk sisse astuda...Aga kui nad terve suve ei tuleks, poleks mul selle vastu midagi.

Ma soovin, et ma ei armuks kohe igasse inimesse, kellega ma paar sõna vahetan. Praegu on küll nii crush, et täitsa lõpp. Bääääääääääääää. Ma avastasin ühel hetkel isegi, et mul pole söögiisu, aga siis, õnneks, tuli see tagasi.

Tahaks pead vastu seina taguda.

Igatahes...tuba on supernunnu. Nii roosa. Siin võib juba täitsa elada.

Jõudsin eile peale remonti veel koristada, rannas käia ja kinno minna. Nagu orav rattas. Käisin vaatamas filmi "Kõrvalnähud" ("Limitless"). Ebasoovitan. Polnud üldse minu marki film. Ühel hetkel oli Bradley Cooper ühe tegelase ära tapnud, aga see oli teda ka noaga torganud ja nii ta siis lamas seal ja mõtles, et ma kohe suren, kui ma just ei saa seda tabletti, mis hullult targaks teeb (WTF? Kuidas see pussitamise vastu aitab?) ja OMG, tapetud tüüp oli viimase tableti just endale sisse süstinud ja veri voolas Bradley poole, ja ma mõtlesin, palun ära hakka seda jooma, aga muidugi ta hakkas. Igavene vampiir. Ja hops! oli ta püsti, ja noatorkest suva, ja kõik oli jälle superhästi. Mida iganes.

Hüvasti.