Eesti filmi võidukäik jätkub, seekord Eesti dokumentaalfilmi oma. Meil Kiili rahvamajas näidati Eesti sünnipäeval kino ning ma läksin ka kohale ja sättisin end esiritta oma kohviga istuma, kuna too film oli mul juba mõnda aega mentaalses vaatamisnimekirjas olnud ja ka mitme sõbra või pereliikme poolt soovitatud.
Tõesti oli hästi tehtud film, mõnusa tonaalsusega. Palju sai naerda, ma lõkerdasin üle saali. Sama palju sai ka nurkalt mõttesse vajuda, sest kõik Vene ohuga seotud teemad kõlavad praegustes oludes kõvasti ja päevakajaliselt vastu. Ainsa miinusena toon esile filmi liigse pikkuse: see oleks võinud veerand tundi kenasti lühem olla ja sisu poolest mitte kannatada.
Üles oli film võetud päris suure julguse või isegi nahaalsusega: mitmeid kordi paluti operaatoril filmimine lõpetada, kuna presidendil oli kiire, ta oli väsinud või lihtsalt pahas tujus. Aga tema filmis kangekaelselt edasi, kasvõi selleks, et neid väljapeksmise-kaadreid hiljem filmis esitleda.
Evelin Ilvesest räägiti "Kikilipsuga mässajas" pigem kolmandas isikus ning vaid minutijagu sai ta endale pühendatud kaadreid, kuid selle režiiga ta ilmselt rahul ei ole, sest see näitas teda ebasoodsas valguses, naljakaid grimasse tegemas ja torisemas. Kuid eks dokfilmi puhul tuleb ka režisööril valida mingi narratiiv ja siis seda järgida, et lugu ühtne oleks. Ieva Ilves sai vastukaaluks väga positiivse kajastuse, samas kui nüüdseks on ka nemad Toomasega lahku läinud, kusjuures Ieva delikaatsest hiljutisest intervjuust on läbi lillede aru saada, et mitte kõige sõbralikumalt ning kõige positiivsemaid mälestusi Ievale sellest ajast jäänud ei ole.
Kõik me peame midagi ohverdama ning pühendudes ühele asjale, saavad teised aspektid meie elus vähem tähelepanu. Nii on ka TH Ilves olnud suur riigimees ja meie liberaalsete väärtuste eestkõneleja ning meie reklaamija maailmas, kuid tundub, et üldse mitte hea abikaasa oma kaaslastele.
Mulle on Toomas Hendrik Ilves alati meeldinud ning samale arvamusele jäin ka peale filmi äravaatamist. Jah, temas ongi ülbust ning nätsu näris ta tõesti kahtlaselt palju ning olukordades, kus see just sobilik ei olnud, aga ta on ka tõesti väga tark, tugeva sotsiaalse närviga ja meie mainele maailmas palju juurde andnud. Ja veel: ta tundub inimesena, kes ütleb, mida mõtleb.
Soovitan! Minu poolt 9/10.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar