Olen lapsiinidega terve nädala üksi kodus olnud. See oli väga intensiivne, aga samas teisest küljest on lihtsalt mööda lennanud. Olin mõni öö ikka päris omadega läbi, sest Iti-tita pani täiega hullu ja röökis katkematult tunde. Milline vahe on ikka, kui sul on partner, kes tuleb ja lapse enda kanda võtab. Ja siis, kui ta on pool tundi erilise eduta lapsega võimelnud, võid jälle sina minna ja üle võtta... tavaliselt last rahustab ka teine energia kui teda juba ammu hüpitava närvilise vanema oma.
Aga olla selles pimedas öös täitsa üksi oli hoopis teine tunne.
Eks sellevõrra on edaspidi vist palju lihtsam, sest miski ei tundu enam nii hirmutav kui need esimesed ööd. Kogu aeg oli pinge peal, et kui Kaur ka sellest kärast ärkab, kuidas ma neid siis koos rahustan... kuid õnneks Kaur on olnud täielik tšempion ja pole ükski öö Iti nutu peale ärganud.
Proovisin paar korda ka Itil nutta lasta, mõnikord oma toas üksi, mõnikord minu kõrval voodis, et ta ise end rahustama õpiks. Kuid Iti on paganama kange tüdruk. Kogu see aeg, mis ta on beebi olnud, ma ei mäleta juhust, et ta nutuhoos end ise vaikima saaks. Kui sa ta juurde ei läheks, siis ta vist nutaks lõpmatuseni. Mina pole veel ära suutnud oodata seda hetke, ikka lõpuks lähen ja siis on ta end kõõksuma nutnud ja rahuneb mu õla peal veel tükk aega.
Eriti kuna ta nutab emme-emmeee, siis on nagu rohkem kahju ka mitte minna, sest ta ju hüüab mind!
Pakkusin esimestel öödel Itile pudelit, kuid sellest polnud suurt tolku. Siis hakkasin eriti kõvaks naiseks ja mõtlesin, et a ma jätan üldse öise toidu ära. Kauriga me kunagi harjutasime ikka nii, et aina lahjemaks tegin seda öist piimasegu, kuni see oli lahja lurr, ja lõpuks lihtsalt vesi, ja lõpuks üldse mitte midagi. Aga Iti oli selle lahja lurri peale ikka paganama kuri ja andis sellest teada ka. Ta küll ei oska sõnu "mida kuradit?", aga seda tooni oli ta nutt küll.
Esimene öö nulltoiduga oli päris raske, aga peale seda läks natuke lihtsamaks. Päris mitu ööd magas Iti juba ka ärkamata, mis oli täielik paradiis mulle. Nendel öödel võttis teatepulga üle Kaur, kes virgus paar korda, sest teab, et emme ikkagi peab öösiti ärkama, kuidas muidu saab. Kaur pomises endamisi: 'ei tahaaa!', 'vann', ja 'ise', jõi natuke vett ja magas edasi. Ta õnneks uinub alati kiiresti, kui ärkama peaks.
Peale paari ööd Iti hästi magamist ma juba õnnitlesin end, et laps välja treenitud, jee! Nüüd ei pea ma enam pool kümme magama minema nagu luuser. Sest muidu poleks ma üldse unetunde saanud. Läksin nüüd luksuslikult lausa kell üksteist magama ja võtsin endale mitu-mitu tundi lebotamist diivani peal sel õhtul.
Tol ööl, nagu Murphy seaduse järgi, Iti ärkas vist enne ühte ja röökis mul kolm tundi. Võtsin ta enda juurde voodisse, tegin igasugu imetrikke, püüdsin ka lihtsalt talle selja keerata ja uinuda, aga ei töötanud. Kell neli otsustasin, et olgu, ma annan alla, ta saab rinda, ehkki hommikuse rinna jaoks oli minu põhimõtete järgi liiga vara. Kell neli on siiski öö. Aga vähemalt jäi ta õndsalt tasa, sõi tund aega, kell viis viisin ta hälli ja vajusin jalapealt magama.
Kell 5:40 ta ärkas ja alustas karjudes hommikut. Kaur virgus samuti ja teatas rõõmsalt: "Süüa. Manna. Kõht tühi."
See hommik - naistepäeva hommik - oli erakordselt raske. Mul oli endast nii kahju. Alla nelja tunni unega just kaugele ei purjeta.
Õhtul läksin siis jälle nagu luuser punkt pool kümme voodisse ja Iti sai sellest aru ning magas jälle terve öö kenasti nagu miška.
Nii et üldiselt siiski edu on meid saatnud, enam öise toitmise, ei pudeli ega rinna peale tagasi ei lähe. Iti magab siiski julgustavalt palju öid juba läbi öö.
Päeval otsustasin oma elu raskemaks teha sellega, et alustasin Kauril potitrenni. Sain aru, et mida ma ootan - potile tõstame teda juba... noh, aastaid :D Aga ma ei ole mähkusid alt ära võtnud ja seega ta neid ka aina edasi täis teeb. Nüüd võtsin ära, sai jalga oma uhked uued aluspüksid ja läks.
Ütleme nii, et progress on veel pooleli, pesumasin huugab aina ja ise ta mitte iialgi potile ei küsi ning sinna minekul puksib pooltel kordadel karjudes vastu. Aga siiski on edu näha: pooltel kordadel ta ei puksi:D Alati midagi potti teeb, ning aluspüksid võivad juba mitu tundi järjest ka kuivaks jääda. Ja paar korda on õueskäiguks kasutatud mähe olnud peale paari tundi kuiv, ning tänaöine mähe oli poolkuiv. Terve öö peale!
Ühesõnaga, mis ma tahtsin öelda: ma olen tšempion, madonna ja pühak. Pole midagi, mida ma ei suudaks. Mees peaks täna öösel tagasi jõudma (lendu lükati edasi, sest seal on streik, ning uut lendu oli vaja pikalt taga ajada), ning siis olen ma küll ühe puhkuse ära teeninud. Ühe linnaskäigu ja kodunt üksi välja saamise.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar