kolmapäev, 11. jaanuar 2012

Like a boss



Võtsin ajakirja "Director" numbri ühte kätte ja espressokohvi teise ning teesklesin, et olen boss. Kas teadsite, et "Directori" üks number maksab kümme euri? Mina seda muidugi ei maksnud, vaid varastasin võtsin ajakirja raamatukogust. Ma tahtsin teada, millest rikastele ja mõjukatele kirjutatakse. See oli päris huvitav. Kui kasutada noortepärast väljendit, siis meikis igatahes rohkem senssi kui Cosmopolitani artiklid.


Kas teadsite, et tööandja ei või töökohale kandideerijalt tegelikult küsida mitte midagi perekonnaseisu või laste kohta? Säärast infi võib pumpama hakata alles pärast lepingu allkirjastamist. Sest see võib mõjutada, ja muuseas mõjutabki, valituks saamist. See on küll armas, et seadused vähemalt üritavad töövõtjaid kaitsta, aga tegelik elu on ikkagi midagi muud. Pole loogiline, et tööandja ei küsiks. Mida siis näiteks kaheaastase lapse ema võib teha, kui küsitakse, kas tal järelkasvu on? Öelda, et see pole nüüd küll teie asi?
Ma arvan, et tal läheb selle kandidatuuriga jube hästi.



"Director" sai läbi, aga kohviisu oli endiselt suur. Liis oli ka tööööl (oh, need tööinimesed!). Fine siis. Parajasti siis helistas see noormees, kellega klubis tutvusin. Kuna ma olen võimatult delikaatse loomuga inimene (haha), siis olgu tema nimi siin R. Ta oli väga valmis mind kohvikusse viima. Hakkasin mõtlema, et äkki telepaatia tõesti toimib.

Õnneks olin ma hommikul välja minnes kuhjaga meiki näkku pannud (no ikka tunnetega) ning lõhkiste teksade asemel terved. Ma oleks nagu teadnud.
Ma küsisin, kui vana R on. Selgus, et minust kõva kümme aastat vanem. Ootamatu.

"Ega sul lapsi ei ole?" küsisin ma kahtlustavalt, ise olin jumala kindel, et vastus jaatav.
"Ei," ehmus ta. "Olen vaba ja vallaline."
Ma kehitasin õlgu. "Üks ei sega ju teist."
Raudselt on kuskil mingi salalaps peidus.


Pärast käisime söömas ka, ja natuke jalutamas, kuigi ei olnud absoluutselt jalutamise ilma.
Kokkuvõttes ma ei teagi. Ma ei oska hästi seisukohta võtta. Mingit animaalset külgetõmmet ma ei tundnud, et tahaks kohe käsi külge ajada. Oli lihtsalt okei.
Aga külgetõmme peaks ju ikkagi esimene asi olema?

Samas tal on sinised silmad, mis ei tee kunagi halba. Mõelge ainult Dr House'ile. Siniste silmade vastu ei saa.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar