Eile käisime Mirjami sünnipäeva puhul Shakespeare'i kohvikus söömas ja pärast seda ka teatris... sest see oli lihtsalt nii lähedal ja mõtlesime, et astuks läbi. Ei, tegelikult olid ikka piletid ka olemas. Tüki nimi oli "Härra Amilcar" ning see sisaldas Ott Seppa. Ma mõtlesin, et oodata on midagi head. Aga enamuse esimesest vaatusest ootasin lihtsalt, millal Ott Sepp lavale tuleb. Tal ei olnud väga suur roll, nii et sinna läks aega. Ja lõppkokkuvõttes ei jäänud ma üldse rahule. See pidi komöödia olema, aga ma naersin ainult mingi kolm korda. Võib-olla olen naljasoone ära kaotanud? Ja teisel poolajal hakkas nii igav, et sõna otseses mõttes vajus silm kergelt kinni. Täitsa lõpp.
Mul on justkui meeles, et varem jäin ma teatritükkidega alati rahule. Isegi "Sada aastat üksildust", mida kunagi äkki Tiinaga vaatamas käisime, oli okei. Ja see on ometi nii raske raamat, mida teatrietenduseks konverteerida.
Novembri lõpus, kui käisime "Imetegijat" vaatamas, ei jäänud ma ka rahule. See rääkis veel Helen Kellerist, aga mitte täiskasvanuna, vaid siis, kui ta alles väike laps oli ja millestki aru ei saanud. Triin Lepik, kes Heleni õpetajat kehastas, karjus iga viie minuti järel nii kõvasti "HELEN!", et kartsin, mu trummikiled lähevad katki. Vahel mulle tundub, et eesti näitlejatele meeldib hullult karjuda. Et mida kõvemini karjud, seda usutavam on. Mulle ei meeldi see absoluutselt. Olgu, konkreetsel juhul ta pidigi rollist tulenevalt kõva häält tegema, aga ikkagi oli vastik.
Nõrga närviga olen, noh.
ETV peal näitas "Lohetätoveeringu" algupärast, Rootsi versiooni ja ma siis ühe silmaga kiikasin ka. Tegelikult oli parem kui USA oma. Aga USA Lisbeth Salander oli parem. Õigemini meik oli parem. Nad olid rohkem vaeva näinud, et Lisbeth erinev ja natuke hirmutav välja näeks. Rootsi omas oli lihtsalt üks tšikk mustade juuste ja kulmurõngaga. Mis selles nii erilist on?
Aga muidu oli üksikasju rohkem välja toodud ja saarel juhtunut seletatud. Pluss ehtne rootsi keel oli kõrvale kergem kuulata kui imeliku aktsendiga inglise oma. Mulle meeldib nüüd rootsi keel ka. Äkki hakkavad kõik keeled meeldima, kui nendega natuke tutvust teha. Mul on juba nii paljude keeltega nii olnud.
Soome keel tegelikult ikkagi ei meeldi.
Vaene soome keel. Nüüd blogipostituse lõpus pandi talle veel niimoodi ära.
Lõpetan parem positiivsel noodil: sain teise ringi poest ilusa triibulise pluusi.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar