Kõndisime Itiga trepist alla, et leida Kaurike hommikust söömas ja issi pliidi juures askeldamas.
"Tere hommikust, Kaurike," ütlesin. "Putru!" vastas Kaur tähtsalt. Ilmselt oli ta äsja uue sõna selgeks saanud. Kaur sai palju kiita ja ka mitu korda putru juurde, nii et issile jäi päris väike portsjon endale tööle kaasa võtta. Mina sõin luksuslikku fritata't, mida mees on hakanud valmistama. Sellega on veidi rohkem jebimist kui tavalise hommikusöögiga, aga see on nii maitsev! Ta paneb pannile hulga köögivilju ja muna ja teeb kui omleti, aga siis pistab selle panniga ahju ning välja tuleb selline mõnus pirukas. Väga meeldib mulle ja kaks päeva saan tavaliselt sellest söönuks.
Onud tulid meile fassaadil värviparandustöid tegema. Kaur tõstis pea oma legoklotsidelt ja küsis lootusrikkalt: "Iss?"
"Issi on tööl, need on onud, kes remonti teevad."
Kaur otsib igalt poolt oma kallist issit. Vahva, kui issi koju tuleb ja talle iss-iss karjudes vastu jookstakse. Aga mõnikord läheb iss natuke valele aadressile ka. Käisime ehituspoes ning mees läks Itiga korraks kaugemale midagi otsima, seni kui mina Kauriga ringi kärutasin. Vaene laps ei saanud enam rahu, vaid küsis kurvalt iga minuti tagant: "Iss?" ja näitas näpuga erinevates suundades, kuni me lõpuks issi ühest riiulivahest üles leidsime.
Teine kord tulime jalutamast ja Kaur ütles naabrimehele issi, mille peale me mõlemad muigasime. Põhimõtteliselt iga meesterahvas on praegu issi. Või ka... naabri koer. Ma ei suutnud jätta mehele naerdes edasi rääkimast, et Kaur naabrite suurele musta karvaga koerale osutas ja iss ütles :D Mees vandus selle peale natuke.
"Ei, Kaur, see on koer."
"Koer," kordas Kaur innukalt. Seda sõna teab ta küll. Ilmselt läks ajus kahe sahtli vahel seekord midagi sassi lihtsalt.
Aga jalutuskäigul küsis Kaur ise juua juua-sõnaga! Ja ulatas pudeli aitäh-iga pärast tagasi. Okei-okei, enamasti ta virutab pudeli asfaldile maha, aga nii meeldiv, kui mõnikord käitub musterlapsena ka.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar