laupäev, 30. detsember 2017

Vana aasta viimased mõtted

Lahkusin eile õhtul töölt, näpus kolm kinkekotti ja meel rõõmus. Kaks neist olid töökaaslastelt ja üks lihtsalt töökoha poolt, nagu me alati sünnipäevalastele teeme.

Üks mu töökaaslane, Maria, oli mulle kingikoti kappi peitnud ja ma avastasin selle alles siis, kui ta juba koju oli läinud. See oli võrratu, sest ta oli mulle ise pildi maalinud. Ükskõik mis kingitus on hea, sest see näitab tähelepanu ja hoolimist, aga kui keegi sulle midagi oma kätega teeb, on see veel ekstraklass. 

Tõesti super.

Terve mu tänane hommikusöök koosnes kingitustest. Kingitud kohv ja mandariinid ja Ferrero Rocher (väga luksuslik hommikusöök).

Nüüd, kui selle blogilogi lõpetan, lähen korra Reval Cafest läbi, söön ühe pudru ja loen oma Maughami ning siis lähen paariks tunniks töö juurde. Neil on täna meeletult kaupa panna ja ma lähen appi, seda enam, et mul on mõned tunnid vaja ära teha.

Meeleolu on kuidagi ootusärev. Aastalõpp on alati selline. Nagu midagi ootamatut oleks tulemas. Nagu aastanumbri vahetusega koos võiks terve elu muutuda. 
Kui minult üleeile ülemus küsis, miks nii vaikne olen, vastasin: "Mul on identiteedikriis."
Ja mul ongi. Ikka veel. Või juba jälle. Mida edasi teha? Või teha ikka sama asja? Meil on niii mõnus seltskond koos - ja samas, vahel on raske teha tööd inimestega, kellest pooltel on tõsine motivatsiooniprobleem. Pohhuilt ei tulda tööle või võetakse hopsti! just jõulude eel haiguslehed või mida iganes. 
Eile pidi meid olema tööl neli, aga oli kaks. Ja meie peame siis lihtsalt... kaks korda rohkem tööd tegema?
Ma ei ole sellega enam nõus. Minu motivatsioon saab ka mingil hetkel otsa. Ma tahaks oma vaeva eest näha mingeid tulemusi ka enda jaoks. Ma tahaks, et minu pangakontol ka midagi lootustandvamat ilutseks.


Sellega seoses on mul üksainus uusaastalubadus: parandada oma finantsilist olukorda. Lisateenistuste otsimine, säästmine - mida iganes. Et alati oleks mingi tagatis ja võiks end kindlalt tunda.

Ja ma tahan enda jaoks veel midagi lubada: vähem karta. Ma olen kogu oma elu kartnud ja tagasi hoidnud ja ma lihtsalt tahaks püüda seda vähem teha. Lihtsalt lubada endal võtta natuke rohkem riske.

Eks vaatab, kuidas see välja tuleb.

Aastavahetuse võtame Nati, Miko ja Tiinaga vastu Tartus. Mul on hotellituba ja hommikusöök võetud, nii et aasta esimene päev algab luksuslikult :D

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar