Hea on. Mul on hea suvi olnud. Ma tunnetan seda suve kogu oma kehas. Kui ma mere ääres oma pleedil leban. Kui ma meres ujun. Kui ma pargipingil oma "kohustuslikust kirjandusest" (raamatute hulgast, mis ma olen endale ostnud, antikvariaadist leidnud või kokku laenanud) läbi närida üritan, ja päike mu nägu silitab.
Täna oli õhk nii pehme. Nii soe. See tõesti nagu tegi mulle pai. Ma maandusin Kadriorus ja lugesin Sirpi, kuni enam ei suutnud.
Õhtul käisin ujumas. Vees ei olnud kedagi peale minu, lindude ja ühe ehk veidi liiga lõbusas tujus vene noormehe, kes karjus ja röökis ja lolli mängis. Kui mul külm hakkas, tulin veest välja. Vene noormehe sõbrad ootasid teda kaldal ega olnud eriliselt vähem lärmakad. Ma millegipärast pelgasin neid. Aga nad hakkasid minuga sõbralikult eesti keeles rääkima. Küsisid, kuidas vesi oli ja kui sügaval ma käisin.
Ei pea inimestest alati halba eeldama.
Pooltel kordadel, kui ujumas käia, küsib keegi kaldal pärast, kuidas vesi oli. Ma ütlen ka alati ausalt, kui oli külm. Täna oli tsiiiiiipake külm.
Üks teine päev istusid kaldal mees ja naine. Vene paar. Stromkal ongi üldse kõik venelased. Väga üllatav, kui eesti keelt kuuled. Igatahes nemad hakkasid minuga vene keeles rääkima. Kõigepealt muidugi, et kuidas vesi oli. Siis, et olen väga tubli. See oli selline armas kiitus. Siis uurisid nad, mida ma õpin, ja olid väga üllatunud, kui ma ütlesin, et töötan. Ei tea, miks. Võib-olla tundusin nagu üliõpilane.
Aga miks ma seda lugu juba kõigile rääkinud olen, on see, kuidas paari naispool selle kõige peale merele vaatas ja unistavalt ütles: "See on meie meri. See on nii ilus. Me peame selle eest tänulikud olema."
Ülilahe oli, kuidas ta seda ütles. Nii siiralt. Eto naše morje. Mulle meeldis :D Hakkasin naerma ja mässisin oma rätiku ümber ja jooksin koju. Ma lähen koju alati niimoodi: paljajalu ja ainult rätik ümber. Ma elan veest ainult paarisaja meetri kaugusel. Sellegipoolest on läbi tänavate natuke veider ainult rätikuga jalutada, aga samas...me kõik oleme oma riiete all alasti. Ma muutusin täna koju jalutades ja sellele mõeldes nii filosoofiliseks. Miks alasti inimkeha üldse tabu on?
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar