Itibiti on uskumatult asjalik: tal on tulnud külge komme kommenteerida ka Kauri tegemisi. Eile õhtul sõid nad kahekesi pitsat, küsisin Itilt, kas talle maitseb. "Maits," noogutas Iti, ise viilu endale sisse vohmides (naljakal kombel vastab Iti vahepeal sellele küsimusele ka selgelt: "Ei!", samal ajal kui suure isuga sööb ja taldriku tühjakski teeb. Nojah, see, et ei maitse, ei tähenda, et kõike ära ei võiks süüa :D)
"Kauri maits," lisas Iti venna poole osutades, mis sai tähendada ainult ühte: Kaurile ka maitseb. Päris lahe, et ta niimoodi venna tegevusi juba tähele paneb.
Ja täna hommikul, kui putru valmistasin, paterdas Iti kööki ja palus vett.
"Ma annan sulle muumitassist," ütlesin.
"Mimmutass," kordas Iti rõõmsalt, jõi kulinal ja nõudis diivanile Kauri poole osutades: "Kauri vett!"
"Sa oled väga armas, aga Kaur tavaliselt ei soovi hommikuti vett," vastasin.
"Vett!" hüüdis Kaur diivanilt ja jõi talle viidud vee janukalt ära.
Näed siis, kus Iti on venna sagedusele tuunitud ja täpselt kõik ära teab.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar