Iti-tita on jututita, ütlen ma lalisevale ja jutustavale Itile.
Iti-tita on potitita, ütlen ma teda potile tõstes, kus temalt on viimasel ajal vist kergem pissit kätte saada kui Kaurilt, kes harrastab potistreiki ja pistab karjuma isegi poti mainimise peale.
Iti-tita on spatitita, vaatan ma jalutuskäikude ajal nüüd regulaarsemalt magavat lapsukest.
Sobrasin laste digilugudes. Iti kohta on seal paar sissekannet, ortopeedi ja neuroloogi profülaktilistest külastustest. Neuroloog oli kirjutanud, et "väga kena emotsionaalse arenguga laps". Olen nõus. Itil on nii arukas pilk. Temas on midagi, mis mind õrnusega täidab. Ta on ühtaegu hästi rahulik ja mõtlik, aga samas seltskondlik: nii kui ruumis näeb mind, issit või vennat, tuleb ta näole lai naeratus ja ta hakkab jutustama. Ja uudishimulik on ta: meie igapäevase poeskäigu ajal ei tee ta kunagi piiksatustki. Ma keeran tal kärukatuse alati alla ja panen ta istuvasse asendisse ning ta vaatab suurima huviga alati ringi.
Iti on Kauri suur fänn. Pruugib Kauril tulla vaid meie juurde asjatama, kui parajasti rinnaga toidame, ja Iti jätab söömise katki ning hakkab itsitama. Kõik, mida Kaur teeb, on naljakas. Kaur viib talle oma autosid ning Iti katsub neid huviga.
Täna sai Kaur endale suure poisi voodi. Mees teatas, et võrevoodist on lapsel aeg välja kolida, kuna ta võib varsti juba nii osavaks muutuda, et püüab sealt välja ronima hakata, mis on ohtlik. Ma natuke pelgan, kuidas magamaviimised nüüd välja hakkavad nägema, kui laps voodist vabalt välja tulla saab. Võrevoodi oli ikka vanema jaoks väga mugav.
Mees sebis voodi Facebooki turuplatsilt, pani täna koos Kauriga kokku, mina puhastasin pärast ära ning panin voodipesu peale. Vahepeal käisime lastega päeval lastetoas aega veetmas. Mina istusin uue voodikese peal, Iti süles, ja Kaur tegi sealsamas trikke. Ronis peatsist üle voodisse, rullis end meieni ning jälle põrandale, ja kordas. Iti naeris nii, et hakkas kõõksuma. See oli väga äge, tal on maksimaalselt armas naer. Iga naerukõrina lõpus ütleb ta kergelt: "Lää". Aga jah, iga kord, kui Kaur ronis, siis Iti naeris, ja kui Kaur parasjagu põrandal viibis, siis ei naernud. Ei tea mina, mis sellele viiekuusele nii naljakas paistis ja mida ta sellest ronimisest mõikas, aga midagi mõikas.
Esimesel õhtul igatahes Kaur voodist midagi teada ei tahtnud, korraldas issile suure draama. Mina ütlesin, et las olla, pole ju kiiret, las harjub aegamisi. Seni las olla mõlemad voodid seal toas. Ja kui uus voodi harjumatu on, siis see on ju ka vaid loomulik: Kaur on alles aasta ja üheksa kuud vana ning on terve oma elu maganud sellessamas võrevoodis. Suure poisi voodi on alles tema teine voodi ning see on suur osa elust, mida äkki muuta.
Ja Iti panime söögitooli istuma, mis on tema jaoks uus suur samm. Ta pole veel kuus kuud täis, aga las siis harjutab natuke seda istumist. Iti ise oli toolist maru elevil. Naeris ja uuris ümbrust ja nägi maru asjalik välja. Issi pakutud kurgiviilust ta midagi arvata ei osanud. Ei mõistnud seda veel hästi kätte võtta ja issi pakkumise peale natuke vist suhu sattus, aga enamus kukkus välja. Kui Kaur samal ajal vabakäigul juhtus olema, siis tuli ta vääramatu jõuna ja võttis selle kurgiviilu sealt endale. Märkis, et see asi on kurk, pistis rõõmsalt suhu ja sõi ära, ehkki ta küll oma taldrikul kurgiviilu alati alles jätab. Kaur sööb vist suurima heameelega mida iganes, kui ta selle ainult kellegi teise taldrikult tuuri saab pista. Et ta pole ebaviisakas poiss, siis pani ta õe ette hoopis oma auto ja seletas ka, et see on auto. Iti siis rõõmsasti mängis sellega. Kõik olid bartertehinguga rahul.
Kauri viimase aja lahedamad uued sõnad:
Män-gi! Tähendab mängima. Kasutatakse õues jalutuskäigu ajal, kui ta tahab juba mänguväljakule jõuda. Kodus kasutab ta seda konku ukse taga paluvalt koputades, kui soovib, et ma tõstaksin sealt välja suure kasti legoklotsidega, mida ma muidu peidus hoian, et kogu elamine klotse täis ei oleks. Vahepeal saab män-gi'st suure korrutamise peale kogemata vangi, nii et lapsuke seisab konku ukse taga, patsutab seda ja ütleb anuvalt: "Vangi! Vangi!"
Uhhei ja brraa, mis tähendavad juhhei ja hurraa. Alati vahetult enne mänguväljakule jõudmist ütlen ma Kaurile: "Kohe olemegi mänguväljakul! Juhhei! Hurraa!" Kärust kostab siis vastuseks: "Uhhei! Brraa!" Megaarmas. Mõnikord teda uinakule sättides silitan tal pead, ta lesib, võtab oma karu kaissu ning ütleb uniselt: "Uhhei..."
Karu oma kaisukaru kohta. Uinakule minnes ta hakkab voodis korraldama: ütleb: "Karu!" või vahepeal ka: "Kaur!" :D Kaks tähte lähevad sassi, aga tean, et mõtleb karu. Voodis on ka kaisujänes, selle kohta ütleb ta kass. Mina seletan, et tegu on jänksiga, aga vahet polegi, sest segase nimetusega loom ulatatakse mulle ja ma pean selle voodist eemaldama. Praegu on päevakorras ainult karu. Ka tekk ulatatakse mulle. Seda mitte ainult ei taheta peale võtta, vaid see ei tohi ka üldse voodis olla. Siis heidab ta mõnusasti pikali, võtab karu kaissu ja paneb oma maailmapikkade ripsmetega silmad kinni.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar