Mitte ühegi nurga alt ei saa aru

Oscarid. Ma nagu kuskilt kuulsin, et seal ei ole tingimata tegu objektiivsete valimistega. Ma nagu kuskilt kuulsin, et stuudio vaatab varakult ära, et see siin on korralik projekt ja suur film ning hakkab filmiringkondades tegema parajat lobitööd, et see Oscar või vähemalt nominatsioon oma filmile saada.

Lobitöö hulka kuulub ka parajalt meelehead (khmm miljonid dollarid khmm).

Ma filmiringkonda kahjuks ei kuulu ega tea, kui täpselt see tõele vastab, aga võib-olla aitab see seletada, miks näiteks tänavu krooniti "Vee puudutus" parimaks filmiks. There is no way! 

Ma olen sel aastal näinud palju häid filme, aga "Vee puudutus" nende hulka ei kuulu. See oli minu skaala järgi kuus kümnest. Kuus kümnest filmid ei peaks isegi Oscarile nomineeritud saama.

Juba treileri järgi vaatasin, et no see on küll natuke mööda film, ega kavatsenud seda vaatamagi minna, aga siis sai ta esiteks oma nominatsiooni ja nägin, et tal on igal pool hullult head hinded ja arvustused ja lihtsalt igalt poolt käis selle filmi nimi läbi. Ma olen juba loomult uudishimulik ja mõtlesin, et davai, ma lähen vaatan ka siis üle - üllatage mind.

Ei õnnestunud üllatada. Treiler tundus totakas ja film ise oli totakas.

Natuke filmi sisust ka: tegevus toimub paarikümne aasta taguses uurimisasutuses, kus hoitakse salapärast amfiibinimest. Temaga tehakse uuringuid ning teda piinatakse veits. See ei meeldi labori koristajale, tummale Elizale, kes kalamehega aega on hakanud veetma ja temasse vist tsipa ära armunud. 

Tundub nagu... Mida? Jep, kinosaalis istudes oli ka nagu mida. Vaatasin amfiibinimese näkku, kui ta vaikselt kurises ja koristaja jäetud keedetud munasid vanniservalt napsas, ja mõtlesin, et see on väga veider, ja mitte heas mõttes. Veider sellises mõttes, et paneb pead vangutama ja filmi üle naerma.

Sealjuures sai "Vee puudutus" veel parima stsenaariumi nominatsiooni. 

Mõned punktid, mis selle filmi jälgimist häirisid:

Dialoog. See oli mitte ainult mitte nauditav, vaid kehv. Eriti kõik, mida oli öelda Eliza kaaskoristajal Zeldal (Octavia Spencer), tema mehel Brewsteril, peamisel pahalasel, labori turvaülemal Stricklandil. Tegelikult ka venelasest teadlasel Dmitril ja Stricklandi ülemusel. Tegelikult ka venelastel, kes Dmitriga asju ajasid. Okei. Mitte kellelgi ei olnud ühtegi mõjuvat ega mittepiinlikku lauset kellelegi öelda.

Vene keel. USA filmides pole kunagi autentset vene keele hääldust ja olgu, eks see on ka loomulik. Aga antud filmis oli venekeelset sisu ja kahekõne päääris korralikult palju ning seda esitati kõige hullema aktsendiga, mida minu kõrvad on eales kuulnud. Minu kinos olid kõik naerust kõveras. See tundub lihtsalt lohakas. Nagu... Tarantino oleks oma "Vääritutes tõbrastes" pannud Hitleri karjuma "Nein nein nein!" niimoodi, et reaalselt hääldatakski nein e-ga. Sest Tarantino poleks viitsinud uurida, kuidas hääldus on, pohhui ju. Oleks ju naljakas? 

Reaalselt see amfiibinimene ja kõik temaga seonduv - tema päritolulugu, miks ja kuidas... Ta oli filmilinal nii koomiline.

Sealjuures mind üldse ei häirinud, kuidas tumm koristaja ja kalamees hiljem omavahel tshikibrikit hakkavad tegema, mis asjaolu paljudele teistele selle filmi juures hambusse jäi. Esiteks nad ei näidanud mitte midagi, nii et rahunege maha. Teiseks filmi üleüldise cringe-factori juures oli see viimane, mis mu kulmu kergitama pani. Selle stseeni ajaks oli trumm ammu kadunud ja no ükskõik nendest pulkadest siis :D

Kokkuvõtteks - ma ei saa aru. See lihtsalt objektiivselt ei saanud olla aasta parim film. Aga tuleb tunnistada maitsete erinevust :D

Teate, mis oli minu jaoks aasta parim film? "Call me by your name". See oli nii imeline, et ma nautisin iga hetke sellest. Ma nutsin ja naersin...ja see oli lihtsalt nii ilus ja nii hästi tehtud!
Minu isiklik Oscar läheb sellele :D