Kultuurilised erinevused

Kõnnin mööda tänavat ja mõtlen, siin on kõik ikka nii sõbralikud ja naeratavad ja ütlevad suvalistele inimestele tere ja nii edasi... kui loen ühe aia küljes sellist suurte trükitähtedega maalitud silti:

"Sina, kes sa oma koeraga siin minu aia taga jalutad ja tema tagant ei korista...sa igavene jätis...kui ma su kätte saan (ja ma saan su kätte!), siis esiteks saad sa trahvi ja teiseks surun ma isiklikult su näo sinna sisse!"

Hahahaa. Nii et mõni võib ka päris vihane olla. Kui tagasi tulles uuesti samast kohast möödusin, nägin, kuidas üks isa ja tütar seda silti lugesid ja valjusti naersid. Ma loodan nende enda pärast, et nemad polnud need koeraomanikud.

Mõned asjad, mis on teistmoodi, kui mina harjunud olen:

• puuvilja ei müüda mitte kilohinna, vaid tükihinna järgi. Kui üks banaan on kaheksateist penni, siis kaks on kolmkümmend kuus ja nii edasi.
• kõik koolid - vähemalt need, mida mina olen näinud - kasutavad koolivormi. Väga viksi ja viisakat: lips, hele pluus, tume kampsun, volditud seelik või viigipüksid...ja arvake ära, kellel on rõõm neid viike ja triiksärke triikida :D
• piim on müügil kanistrites
• post lükatakse sisse pilust välisukse sees
• iseteeninduskassad on väga levinud. Ja nad võtavad vastu nii sularaha: münte, kupüüre (võid kõik oma pisikesed pennid sinna toppida ja rahakotti kergendada), kui kaarti. Väga lihtne. Kõik kasutavad neid.
• tänavanimesid POLE! Kui ma alguses siin ringi ekslesin, siis ajas see ikka väga närvi, sest ma tahtsin teada, kus ma olen! Aga igal pool oli ainult üks sinine silt tänava alguses ning majade peal lihtsalt numbrid. Kui sa ei juhtu jalutama just tänava alguses, siis mõtle ise välja, mis ta, kuradi, nimi on.
• buss peatub ainult siis, kui sa käe tõstad...umbes nagu hääletaksid.

• KÕIK ON SÕBRALIKUD JA NAERATAVAD SULLE. 

Kui tüdruku kooli saatsin ja soovisin: "Head päeva, Monkeyface!", vastas ta selges eesti keeles: "Head aega, Anne-Mai!" Jäin teda ootavalt vaatama, mõeldes, kas ei tulegi... kuid siis ta pöördus ja lisas: "And Smellytoes!"
Ning ma naersin ja läksin oma teed. Sest kui mina hakkasin teda Monkeyface'iks kutsuma, mõtles ta tükk aega tabavat vastunime välja. "Ma nimetan su... Open-toe-shue'ks!" Sest ma kandsin veel suvekingi ja plätusid, kui teistel juba tossud ja saapad jalas...muud ei olnud ma kodust kaasa võtnud. 
Siis ta mõtles, et viimane hüüdnimi pole lööv ja nimetas selle ümber Smellytoes! Nii armas. "Oleme meie ikka paar, kui me mööda tänavat läheme: Monkeyface ja Smellytoes," irvitasin ma.
Kuigi ma läksin samal päeval ja ostsin endale sügissaapad, siis Smellytoes jääb... damn it.
Ja nüüd tahab plika, et ma õpetaks talle eesti keeles Smelly Toes, aga sellest ma hoidun. Aitab väljenditest nagu tere, head aega, head ööd ja sina oled paks. Igasuguseid sõnu pinnisid nad välja siis, kui Mirjam külas käis, ja poiss moodustas veel ise lause: "Sina oled paks siga." Oma kleenukesele kaheksa-aastasele õele muidugi. Südantsoojendav. Ja mina olin tsipa uhke, et ta ise lause moodustas :D
Nüüdsest kuulen kümme korda päevas eestikeelset: "Sina oled paks!" ja kopp on väga ees... kui ma olekski paks, siis ajaks ikka väga närvi! Tere, tere, tere kõlab ka majas, nagu meil oleks papagoi, keda on võimatu vakka sundida.


Lapsed on muidu ka suht minu tüüpi. Kui mööda tänavat käia, siis poiss tavaliselt laulab valjusti endamisi, või ajab mingit seosetut juttu suust välja. Inimesed vaatavad meid naljakalt. Kui me tüdrukuga käime, siis laulame alati "Princess of China't", sest see kummitab meil mõlemal - mina teen Rihannat ja plika teeb Chris Martinit.
Kui ma korraks toast lahkun, võin mürki võtta, et tagasi tulles on midagi ära peidetud. Ma pean lihtsalt küsima: "Olgu, Annie, kus mu taldrik on??" Mis on klassikaline mina! Ma tegin seda siiamaani kodus teistele. Nüüd hakkan vaikselt aru saama, et see on üpris tüütu.
Pidevalt kaob ta ära, poeb kappidesse, kardina taha või kuhu iganes ja hüppab sealt karjudes välja, et sind ehmatada. Ma lõpetasin sellele reageerimise, lootuses, et tüdruk lõpetab ehmatamise, aga... no edu sellega.


See kõik on nagu karma. Ma saan kõik tagasi, mis ma teistele teinud olen... ja ma olin tüütu laps. Tüütu. Mul nagu meenub, et mingil perioodil ma hammustasin kõiki. Oh jumal. Ma loodan, et see neil välja ei löö.