Meie tutvusringkonnas, eriti just mehe omas, on palju väikeste lastega peresid ning aeg-ajalt kuskil kokkusaamisel hakkas kõrva, et keegi kurtis: laps alustas lasteaeda ja on lihtsalt kogu aeg haige. Mees tegi seda kuuldes klõnksti, aga minul oli tunne, et meil ei lähe üldse nii. Polnud mõtet ette karta. Kaur on eluaeg terve laps olnud. Haigestub harva ja paraneb kiiresti.
Njah, ette karta tõesti polnud mõtet, sest see on objektiivselt öeldes täiesti kasutu ettevõtmine ja ajaraiskamine, aga... sel sügisel alustasid meie mõlemad lapsed lasteaias või lastehoius ning haiged on nad olnud kogu aeg sellest ajast saadik lakkamatult. See on hullem, kui ma oleksin osanud oodata ka oma kõige metsikumates unenägudes.
Kaur läks lasteaeda augusti lõpus. Esimese nohu sai ta juba esimese nädala lõpuks. Sellest paranes õnneks nädalavahetusega ning sai esmaspäeval uuesti minna. Aga siis hakkas järjest tulema. Järgmise nädala reedeks korjas ta endale külge mingi õudse viiruse, mille nime me ei tea, aga ta oli öösiti kõrges palavikus, karjus meie järgi, higistas meeletult ning suhu tekkis tal üksainus valutav vill. See oli minu esimene kogemus lapsega, kes oli pikalt haige, ja see ei meeldinud mulle üldse. Ilmselt sellepärast ma nii kaua siin blogis vaikne olingi, et pikalt ei tulnud isegi ette hetke, et oleks õhtul vaba aega. Said lapsed magama, siis oli vaid mõned hetked, et lõõgastuda, kui üks neist hakkas meid juba hüüdma. Ööd olid eriti rasked, sest Kaur oli jube kuri patsient. Kutsus öösel karjudes emmet enda juurde ja siis ei tahtnud midagi, mida ma pakkusin. Ei tahtnud juua, rohtu, vetsu, kaissu... Või kui kaissu tahtis, siis hakkas natukese aja pärast mu peale karjuma ja mind peksma. Ma polnud kunagi kedagi nii väikest ja kurja näinud. Vaata aina ette, et seal voodis mõne väikese käega vastu vahtimist ei saa. Mõne öö veetsime, kas mina või mees, Kauri voodi kõrval madratsil.
Ja kui ta tervenes, siis sai uuesti käia nädala, kui jälle reede hommikul nohuga ärkas. Me oleme hästi tublid olnud ja haigustunnustega last aeda ei saada, aga need päevad kahe haige lapsega kodus olid päris keerulised. Meeles oli veel mu ettekujutus, kuidas kaks last selleks ajaks juba mõlemad pikka või poolpikka päeva aias käivad ja mina veedan oma päevi puhates ning valmistun vaikselt tööle naasma. (Praegu ma lihtsalt ei tea, kuidas me mõlemad tööl hakkame käima, sest kuhu need lapsed siis haigena jäävad?) Tegelikult oli mul kaks haiget pisikest, me olime päevad läbi toas, kus ma juba ise kergelt hullun, sest mul on väljaskäimist väga vaja, ja pidevalt oli vaja neid omavahel lahutada.
Iti alustas kirjade järgi lastehoius septembri lõpuks, aga tegelikult on ta reaalsuses kohal käinud mõned üksikud päevad ja tema senine rekord on kaks tundi kohapeal ilma minuta. Täna püüame uut rekordit, kolm ja veerand tundi. Seda ma ka siin hommikul teetassi kõrval arvutis klõbistan: olen täitsa üksi kodus nagu metslane! Ja Kaur jääb üle aegade esimest korda lasteaeda lõunat magama. Vaatame, kuidas sellega siis läheb. Reede on käes, nii et ootan pärastlõunal koju nohust ja köhast last :D Võllanali, aga on 70% tõenäosust, et see nii läheb.
Praegu igatahes naudin oma hommikut väga. Rullisin elutoas mati lahti ja tegin virgutava seeria hommikujoogat. Lähen nüüd toimetama ja hommikuprogrammi kuulama.
Igatahes jah, esimene aasta lasteaias pole minu praeguse mulje kohaselt mitte lastehoiuteenuse saamine, vaid lapse immuunsuse harjutamine pärismaailmaga. Sa saad haiguste vastu võitlemise teenust, aga mitte seda teenust, et saaksid tööle minna, sellal kui lapsed kuskil aega viidavad.
Me pole absoluutselt erandid ka, sest Kauri rühmas on kirjas neliteist last ja kohal käib praegu keskmiselt viis. Kaks kolmandikku on igal ajahetkel haigusega maas ja siis vahepeal roteeruvad. Kauri rekord on reaalselt üks nädal ja kaks päeva aias (lühikesed, paaritunnised päevad) enne uut haigestumist. Ja südamerahuga võiks ta peale nohu-köha avastamist kohe järgmise nädala lõpuni puuduma panna, sest alla pooleteise nädala ta ei parane.
Loodame siis tervemat järgmist aastat :D Ma lähen nüüd naudin oma sulnist sügishommikut.
