Mõnikord ma vaatan vanu pilte, näiteks kodus mõnest tolmusest albumist. Sellisest, kuhu fotosid kleepima pidi. Kõik inimesed olid piltidel alati süngevõitu, ja tavaks oli matuseid pildistada. Matusepildi juures on muidugi arusaadav, miks morn oldi. Aga muidu... suvel, talvel, portreepiltidel... Tõsised näod ja imelikud soengud... (Imelike soengute eest pole küll me keegi kaitstud. Fopaasid endalgi seljataga nii et vähe pole.) Mul on tunne, nagu olekski maailm olnud mustvalge. Võib-olla ei olnudki värve olemas?
See oleks mõistetav, sest mind ei olnud ju veel sündinud.
Ostsin riitsinusõli. Selle karp on nii ilus, et jätsin selle riiulile ega visanud ära. Riitsinusõli pidi ripsmete ja juustega imet tegema. Aga kui seda ripsmetele panna, siis tuli seda teha paar tundi enne magamaminekut, et õli jõuaks imenduda, muidu läheb ta öösel silma ning võib ärgata paistes silmadega. Seda ma enam küll ei taha. Määrisin seda eriti ettevaatlikult ripsmetele ja kulmudele, see oli tihke konsistentsiga ja imelik. Ükskõik, kas tal on efekti või mitte, mulle meeldivad mu ripsmed nagunii. Nüüd on see ainult armas väike pudel mu vannitoariiulil. Mulle meeldib palju pudelikesi vannitoariiulil. Tekib tunne, nagu ma oleks naine.
Apteeker vaatas mind, nagu oleksin talt relva ähvardusel sularaha küsinud, ja tulistas jäiselt ostusumma. Milline külm vaheldus palavasse päeva! Miks apteekrid vihkavad inimesi?
Räme ja mõttetu üldistus nüüd ühe kogemuse põhjal. Ma ei käi eriti apteegis, ma ei tea; kui ma olen haige, siis vaikselt ja omaette ja joon teed või magan selle välja... Kui ma veel ühes apteegis koristamas käisin, siis ühel õhtul pakkus keegi neist mulle peavalu vastu tablette. "Ei, tänan," ütlesin ma, "ma ei usalda rohtusid."
"Mis seal usaldada on?" porises ta. "Rohi on rohi. Kas parem on pead valutada?"
Võib-olla... Kunagi läheb ta ikka üle.
Ei tahaks ise küll apteegis töötada. Ma ei suudaks taluda, kuidas emad oma kolmeaastastele lastele jaoks Coldrexi küsivad.
Pikad seelikud on viimasel ajal teema. Seda peamiselt sellepärast, et ma tunnen, nagu ei oleks lühikesed seelikud, saati siis lühikesed püksid sellel tööl kohased... ja ega ole ka. Maasikaid müümas käisin küll vahepeal nagu rannas: lühikeste pükstega ja paljajalu. Aga nüüd panen oma pikad seelikud selga ja istun ning vaatan inimesi. Mõni vaatab mind vastu. Mõni tuleb isegi sisse. Mõni vastab minu teretusele: "Ei, tänan!" Profülaktika mõttes... Ühe mehe pärast tõusin püsti ja läksin ukseavasse ning vaatasin talle järele. Just sel hetkel vaatas ta tagasi. Ma punastasin ja läksin tagasi poodi.
Rabarberimees käis küsimas, kas ma rabarberikooki tegin, ja millal ta võib uuesti tuua. "Palun, ei," vastasin ma. "ärge enam tooge."
Keegi ütles, et mul on kassisilmad, ja pani kolmanda arvamisega täppi minu tähtkuju. Et neid on kokku kaksteist, siis mitte eriline saavutus.
Ma olen suhteliselt kindel, et täna astus mu poodi Jeesus. Täpselt tema koopia (jaa, me oleme kohtunud). Habe, juuksed, askeetlikult kõhn kehaehitus, lahked silmad, mis minu omadesse puurisid. Hoidsin ennast tagasi, et temalt mitte küsida, kas ta pole äkki mingi teatud jumala poeg. Ta vaatas paar minutit ringi ja läks siis, vaadates mind pikalt ja tänades... kuigi ma ei teinud tema heaks mitte midagi.
Jeesuse asi... kristlik halastus ja tänutunne.
Terve päeva käis pea ringi. See peab olema rauapuudus, sest viimasel ajal on mul kohutav isu selliste toitude järgi nagu oad, tomatid ja maasikad. See on mu organism, mis ütleb, mida ma sööma peaksin. Ma ei kavatse küll kuulata, aga vähemalt ta püüdis.
Mul on ka mõned eksistentsiaalsed küsimused. Mõned, millele ma kunagi vastust ei leia. Esiteks, miks ma ikka vaatan halbu filme? Selliseid, milliste puhul juba treilerist või, veel hullem, paarikümnesekundilisest telereklaamist näed, et see on ületamatult lame ning kõik naljad lähevad jalaga-tagumikku-kategooriasse. Ikkagi panen ma teleka käima. Võib-olla tahan ma oma mõistusele puhkust anda... Aga kus see mõistus nii väga trenni on saanud, et puhkust vajaks?
Teiseks, mis värk on ameeriklastel pesapalliga? Iga täie mõistusega inimene saab ju aru, et see mäng sakib. Mis värk on?
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar