Päike on muidugi super, aga parim osa on see pehme, mahe tuul, mis puhub. Nii võrratu... Ma avan mõlemad aknapooled, nii kui koju jõuan, ja tuba saab seda pehmet tuult täis. See on nii mõnus. Ja kui veel ritsikad siristavad...
Äike olevat ka olnud, aga mina olin tööl ja kuulsin ainult müristamist, mis oli küll vägev.
Ükspäev mainis Liis, et see hipsteri-nali, mille ma siia paar postitust tagasi kirjutasin, on juba mitu aastat vana. Ma olin hämmastuses. "Kui sa seda ütled, oled sa ise hipster! See on nali nalja sees!" Milline suurepärane kokkulangemine.
"Meta," tähendas Liis. (Ma õppisin uue mõiste, seda ma varem ei teadnud.)
Siin õpetab Garfield mind elama:
Good times are ahead. Or behind. Because they sure aren't here!
Diet is just die with a "t".
I'll rise, but I won't shine.
Eat every meal as though it were your last.
I'm not over-weight, I'm under-tall.
If you are patient and wait long enough... nothing will happen!
Ma nägin täna tänaval maksikleiti, mis mulle tegelikult ka meeldis! See oli pruunikirju, tagasihoidlikes toonides, lendlev ja Mango-lik. Teised maksikleidid on suht kohutavad, liiga värvilised, näevad välja nagu kunstmaterjal ja ei sobi õieti kellelegi. Mulle meeldivad hoopis hõlmikkleidid. SEE lõige on suurepärane. Kahju, et mul ühtegi pole... ehk leian kunagi selle õige.
Homme saan ühe vaba päeva. Ma ei tea, mida sellega teha: kas hääletada kuhugi või lihtsalt magada see päev maha nagu Garfield. Ma olen nii VÄSINUD. Kuues päev järjest tööl, ja minu päevad ei ole viieni, et jõuab ka õhtupoolikul midagi teha. Kui ma koju jõuan, on kell kümme ja mul on umbes tund aega, mille jooksul olen funktsioneerimisvõimeline, siis kisub silma vägisi looja. Keskööni juba hoian end jõuga üleval, et saaks kas või paar lehekülge lugeda või midagi... et päevas poleks AINULT töö ja magamine.
Nii. Väsinud. |
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar