Nii vaikne hommik on, terve maailm on nagu surnud või magab, ainult päike ja linnud ja mina oleme üleval. Öösel ei saanud und, pea oli pulki täis, kuulasin lihtsalt telefonist raadiot ning võimatult head muusikat tuli ka. Lõpuks jõuga sundisin end magama jääma, sest kolme tunni pärast ootas äratuskella helin. Linnud, tõprad, laulsid ka terve öö nagu meeletud. Kellelgi on kevad südames, mis?
Igatahes ilusat kevadpüha sulle. Kui juhtud seda hiljem lugema kui esimesel mail, siis... sae pekki, mida ma rohkem ikka öelda suudan. Peaksid mu blogi sagedamini tšekkama.
Sae pekki on tõsiselt parasiitväljendiks muutunud. Jube! Nii kergesti saab ikka endale igasugu tobedusi külge harjutada. Või on asi ainult minus? Samas mul on hullemaid väljendeid ka kaasas kõlkunud... läks isegi hästi.
Eile oli siis paljudel valgetel inimestel vaba päev ja poed rahvast täis ning isegi mul ei olnud palju aega igavlemiseks. Võib-olla tuleb täna samasugune? Pigem on tunne, et kõik tegid oma ostud juba eile ära. Eks paistab.
Alksi läks ka meeletult. Seisin poes kümme minutit järjekorras, lõunapaus tiksus ning ma läksin aina rohkem närvi, ehkki korrutasin endale: "Mis mõttega sa närvitsed, ega sellest mingit kasu ole!"
Ja võrreldes kõigi nende järjekordadega, mis me oma vanas poes korraldasime, polnud see midagi. Järelikult karma. Kuigi mina olin kiire kassapidaja ja sellist uimerdamist ei oleks endale kunagi lubanud.
Ja neil oli kuuspakkide peale mingi allahindlus ning konkreetselt kõik inimesed minu ees ja järel ja kõrvalkassas ostsid kärutäite kaupa õlut ja ei midagi muud. Naljakas hakkas, mina seal oma puuviljadega kogu selle õllelao keskel. Mees mu ees ütles oma sõbrale: "Mul läheb juba neljas ring." Ja mul jäi karp lahti. Joodikud noh.
Õhtul läksin koju. Tõeline volber. Aaaahhh, mul on ikka nii palju elu, dämit.
Kõigile, kel on täna ja oli eile vaba päev, olen natuke kade, aga samas mul tiksub see-eest topeltpalk. Nii et.... näksi... muru. Ha! Seda sa ei oodanud, mis?
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar