Üheksateist

Kass mängib mu jalge ees väga võluvalt šampusepudeli korgiga. Armas.

Tänaval kohatud poiss, H, peab nüüd kerget kirjavahetust. Ta pole kunagi helistanud ning ka mina ei hakka ise helistama. Natuke mind see häirib, miks ta ei helista, ei mingeid sõnumeid jne? Kuna ta varsti sõjaväkke läheb, kas ta otsiski endale ainult mingit kirjavahetust? Hm.

Uue põlvkonna vabandused. Polnud mitu päeva kirja saanud ning nüüd, kui sain, ta väitis, et oli mitu päeva metsas praktikal. Klassika on see, et kui mees ei helista, siis tal on "tööl kiire"; eriti lahe on "Kaotasin oma telefoni ära". Olin metsas ja ei saanud kirjutada... hm, see on midagi uut. Samas selline retrolik, mets ja puha mängu toodud. Nali, ma vast usun teda. Pealegi viskas väikest romantischit ka viimati.

Lana Del Rey on vaimustav. Enam kui vaimustav. Ma ei julgenud enne tema teistele lauludele klikkida, kartsin, et need ei saa mingil juhul olla sama head kui "Video Games". Liis väitis, et "Born to Die" on kuulatav, nii et panin siiski peale. Ja pistsin kiljuma. Mingi kuukene tagasi kõndisin õhtul koju ning kuulasin suvalist raadiojaama ning mu kõrvu paitas maailma parim laul. Peatusin keset tänavat, suu lahti. Lubasin endale, et otsin selle üles, aga unustasin ning unustasin ka kõik fraasid ja sõnad laulust, nii et ei saanudki enam otsida. Ja juba "Born to Die" esimestest nootidest tundsin sama laulu ära! OH YEAH! Maailma parim laul, sa oled leitud! 

Lana hääl on sõltuvusttekitav.

Olen Puhjas. Eile võitsin Monopoli nagu nalja ning mul on tunne, et täna tahavad ema ja õde revanši. Hah, püüdke ainult, nuubid. Sõidutada oli mind au ühel vene aktsendiga noormehel, kes sõidu ajal lakkamatult lõunat sõi ning vahepeal ka telefoniga rääkis. Kas ka mehed suudavad mitut asja korraga teha?? Mind see ei häirinud, kuna ta juba enne peale istumist päris mult, kas ta võib süüa ning pealegi pakkus mulle ka.

Vaikus.

Mina: "Kuidas vene keeles üheksateist on?"

Noormees: "девятнадцать."

"Ahaa... Ma arvasin, et oli midagi muud. Sest üheksakümmend läheb nagu teisiti..."

"Ei."

Ma lähen rabarberikisselli tegema. Terve suuure poti. Ja kavatsen selle üksinda nahka pista, mitte kadedusest, vaid kuna mitte keegi teine peres ei hooli sellest. Mina armastan selle eest kõigi teiste eest topelt.

Homme on mul proovipäev sinna poekesse, kus nädala alguses tööintekal käisin. Olin üllatunud, et proovikale sain, kuna intervjuu ei läinud nii väga hästi. Mingi hetk, kui selgus, et olime üksteisest valesti aru saanud ning mina EI vabane vanalt kohalt juuni algusest, vaid juulist, kuigi olin seda telefonis kaks korda üle öelnud, ma pmst võtsin oma asjad ja kõndisin välja. 

Nojah, proovida ikka võib.