No alguste kohta ma ei tea midagi, aga üks lõpp on küll täna: viimane tööpäev. Väga hea päev on olnud, vastupidiselt nii mõnelegi eelnevale (või põhimõtteliselt enamikule siin). Seega ikkagi kena, kui hea mälestus jääb. Ma loodan, et jääb. Poolteist tundi on veel aega, kunagi ei tea, mis juhtuda võib!
Ja jah, ma olen kuu parim töötaja, et siin blogi kirjutan. Ma olen tõesti super.
Homme tuleb tihe päev. Ma püüdsin teha nii, et olulised asjad enne korda saaks, ja palju saigi, aga nii palju jäi ikka homse peale ka. Loodan, et jõuan kõigega valmis. Või võiks täna mitte magama minna?
Tiina käis just siin ja oli üliarmas! Love you so much! Tõesti üle kõige. Võib-olla on isegi minul tunded... sest nagu midagi hakkas silmanurka tekkima. Võib-olla läks midagi silma. Jah, arvatavasti.
Oh, aga mesinik lööb mu maha, kui mind enam siit eest ei leia! Ta ju käis alati küsimas, kus mind edaspidi leida võib. Noh et ühte kommi tuua või muud sellist.
Eile hääletasin ühe BMW peale. Noh, kui lihtsalt mingi standardiga ära harjud, siis... nagu vähemat ei tahagi. Õpid armastama elus neid ilusaid asju.
:D
Kui juht kellestki täiega mööda kihutas, siis ei saanud teisiti kui mõnitasin: "Ega BMW-ga peabki mööda kihutama, kuidas muidu. Klassika."
Ta sai õnneks naljast aru. Ja kui vahepeal hakkas kurtma, et Eestis palgad väiksed, võib-olla peaks jälle Soome minema, siis ma pistsin vahele: "BMW olete ikka endale hankinud... ei ole viga midagi!"
Kui ma mingi nalja endale juba hambusse haaran, siis ei lase enam tükil ajal lahti. Milleks?
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar