kolmapäev, 15. august 2012

Tuttav tagumik Viljandis

Step Up 4 oli väga hea! Tasub teinekordki midagi sellist... visuaalselt muljetavaldavat vaatama minna. Palju ilusaid inimesi ja väga osavat tantsu pluss vali muusika. Paljud laulud on piisavalt valjult lastuna kaks korda paremad kui muidu. Löövad võimsusega.

Eile mõtlesin, et sõidaks Pärnu. Mõeldud, tehtud... noh, vähemalt pooleldi. Auto, mille ma peatasin, läks ainult Viljandini, ja siis ma mõtlesin, et ei viitsi teisest linna otsast edasi hääletama hakata, vaid lähen ka ainult Viljandisse. Kurat, kui ilus seal ikka on. Ma uitasin päris kaua Lossimägedes, isegi seal pisut metsistunumas osas, ja tundsin ennast nagu metsas. Nagu oleksin kuskil metsas klassiekskursioonil, nagu lapsena ikka sai käidud. Ainult et olin üksi ja suur ning kuhu minna, seda otsustasin ka ainult mina. Läksin Pärimusmuusika Aita sööma. See on otse Lossimägede juures, kohvik on kõrgel ja suurte klaasakendega, nii et saab võrratut vaadet imetleda. Jõin rohelist teed ja sõin kamavahtu. Väga šikk oli. Lugesin Bradbury "Marsi kroonikaid".
Ilm oli ka päris ilus. Kui olin natuke teisele poole Viljandit ka läinud ja ringiga tagasi kesklinna jõudnud, otsisin parajasti kohta, kuhu veel sööma minna, kui keegi mind hüüdis. Kes siis muud kui Pol&Hel, kes ka Viljandisse hääletanud olid. "Ma teadsin, et see tagumik tundus mulle tuttav!" ütles Polina võidukalt. Selgitasime natuke aega, kes keda blokkinud oli, siis jätsime selle ja edasi läksime juba kolmekesi. Tegelt on ikka väike maailm küll. Miks me oleks kõik pidanud samal päeval just Viljandisse hääletama? See oli saatus. Kolmekesi oli igatahes veel lõbusam.
Nii et läksin üksi, tagasi tulin kolmekesi.
Päris hilja hakkasime tagasi minema, mingi suur ilus auto peatus, kolm rullnokka sees. No ehtsad tüübid ikka. Nad pidid ühte keskmist istet nihutama, et keegi saaks taha istuda, kuna liiga palju rahvast oli. Ma siis kobisin taha ja nipea kui see eesiste mu ees oma kohale klõpsus, märkis üks neist: "Nii need seksorjad tekivadki." Head naljad, eks. "Kurat," ütles juht, "selliseid asju ei tohi enne öelda kui kõik juba autos on ja uksed kinni."
Nagu god damn it, Kyle, talitse oma keelt.
Siis ta kihutas kahesajaga ja ühe käega veel hoidis suitsu ning teine rullnokk lasi meile kõvasti vene tümakat. Klassika. Tegelt mulle väga meeldib, kui sõidetakse nii kiiresti ja lastakse kõvasti muusikat (isegi vene tümakat), juhul kui hunnikusse ei sõideta. Eile ei sõitnud... niisiis on kõik korras.


Mu kõrged kingad tekitasid mulle talla alla villi. Suure nagu Austraalia. See on päris naljakas, iga sammu juures vannun vaikselt endamisi. Katki ka ei taha torgata raibet. Las ta siis on seal, kui nii väga tahab. Ja paras talle.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar