See, kuidas ma ennast eile tööl tundsin, oli suurepärane. Ei, vist mitte. Vastupidi hoopis, vaat kus lops. Oleksin pidanud vaba päeva võtma, aga meil on nii väike kollektiiv, et ei tihanud... Paaritunnise etteteatamisajaga poleks äkki kedagi asemele ka leitud. Nüüd mõtlen, et oleks ikka pidanud ennast esikohale seadma, pluss ega kliendid ka ei taha väga, et neid nakatatakse (natuke tahavad). Mis hääl mul veel kõrist välja tuli... hahaa... vahel ei tulnud üldse häält. Pluss selline nohu, et võta parem nina maha, ja lihasnõrkus ja külmavärinad.
Õhtul sõin puuvilju, mett ja jõin ingveriteed. Ostsin küüslauku. Ma pole kunagi veel midagi nii meeletut teinud, et küüslauku ostaks... See on teatavasti kurjast. Aga muud ei jäänud üle. Seda siis nuusutasin. Ja määrisin igale poole vietnami salvi ja aaloegeeli. Kõige tähtsam oli siiski, et läksin pool üksteist magama, ja hommikul tundsin ennast NII palju paremini. Lihtsalt hämmastav, milline enesetervendamisvõime organismil magamise ajal on.
Siis tulid nohu ja köha tagasi, aga point pole ju selles. Vaid selles, et mingi hetk hommikul oli hea.
Praegu on ka juba okei. Peamine on puhata, siis läheb ise korda. Seda teen homme, oujee. Aga muidu kena, et mu organism ütleb mulle, kui ma üle pingutan ja enda jaoks liiga vähe puhkust võtan.
Muidugi on mark augustikuus haige olla. Väga mark ikka. Mu enda ülemus vist nakatas mind. Tänan.
Helendus on Eestisse jõudnud. Kas pole see tore?
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar