Korter on nüüd minu päralt, kuna naabripoisid on suveks Tallinnasse sõitnud. Õndsus. Saan ringi käia, nagu tahan, ja hommikuti kolistada, palju tahan... kuigi seda tegin ka enne, aga see kindlasti segas neid. Nemad olid sellised öökulli-tüüpi, et tõusid umbes üks-kaks päeval. Ja kui mina päevast päeva seitsme paiku toimetama hakkasin, et tööle minna, siis ega see neid vist rõõmustanud. Täpselt nagu mind ei rõõmustanud kärarikkad öised olengud, mis enne kolme eriti lõppu ei leidnud. Nii et. Praegu on hea. Kuigi öist müra õpib ignoreerima - kui väga väsinud oled, magad nii või naa - on vaikus ikka õndsus.
Tiinal oli siin vahepeal sünnipäev, siis Polina lõpetas (jättis maha midagi, noh), ja isal oli ka sünnipäev. Mina osalesin kõigis neis sündmustes niipalju, et olin tööl. Aga KUI meeldib nii väga?? Siis ikka oled, kui vähegi võimalik.
Praegu töötan kahel kohal. Ideaalne see just pole, aga hea on see, et kui ühest kohast tüdimus tekib, siis tead, et homme või mingi järgmine päev saad end jälle teisel kohal sisse sättida. Iga päev tundub just seal parem, kus mind ei ole. Tüüpiline. Kaks nädalat varsti olen iga päev tööl käinud, ja hommikuti ei saa kuidagi üles. Viis korda lükkan äratuskella edasi, ja siis ei jõua süüa ega midagi, meiki ei tee juba ammu, suvine asi, nii et suht üles, paar lehte raamatut lugeda, ingveritee, ja minekule. (Raamatut PEAB lugema, muidu ma kuhtun. Praegu on käsil midagi huvitavat: "Anthropology of an American Girl." Mingi mõtlik telliskivipaksune raamat ühest teismelisest tüdrukust. Seda võrreldakse "Kuristikuga rukkis". Ja on küll natuke sarnane. Mõlemad on head.)
Eile, pärast seda, kui Portugal oli võidukalt Tšehhile koha kätte näidanud ning endale poolfinaalis koha kindlustanud, ning Ronaldo oli ikka jälle jätkuvalt staar ja ülbema näoga kui kunagi varem (tal on põhjust ka, aga ikkagi! Ta on nii ülbe. Kui Torres järjest kaks väravat virutab, suudab tema ikkagi normaalse näoga ringi käia. El Niño.), läksin duši alla, üleni VÄSS. Libisesin pisikeses vannis istuli ega viitsinud enam tõusta. Sinna pmst ei mahu istuma, see on nii pisike, aga seal ma siis keskööl istusin, uhtusin ennast tulikuuma veega ja ümisesin mõtlikult Britney vanu laule. Mingi paari kuu takka tuleb ikka Britney periood peale. "Britney" oli mu lemmikalbum, tean kõikide laulude sõnu siiamaani peast. Hale.
Nüüd saan kaks päeva puhata. Jaanid vabad. JEEE!
Inimesed ostavad ikka meeletult alksi kokku. Somersby siidrit ja Kellukese limonaadi (eriti kange kraam) läks aina kastidega. Somersbyd jooks küll hea meelega. Olen ainult üks kord seda maitsnud ja see oli väga hea. Eriti pole kuskil hiljem silma hakanud. Homme äkki leian.
Muuseas, kahekümne teise juuni kohta on küll kuritegelik, et ma pole veel randa jõudnud. Tahan!!!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar