Asi läheb hullemaks

Pesin pesu ning see jättis üsna kesised valikud selle suhtes, mida praegu selga panna. Panin mingi paksema kampsuni ja sinna peale ampiirlõikelise suvepluusi. Kaela riputasin paari kõrvarõngaid. Minu stiil: veider. Mulle üldse meeldib igasugu asju üksteise peale tõmmata, tihti lühikeste varrukatega asju pikkade peale ja õhemaid paksemate peale. Mis sest, kuidas see välja näeb.

Weirdness of the outfit...ness.

Õhtul mängivad Eesti ja Prantsusmaa sõbralikult sõpruskohtumises. Oujeeeeee. Liis kutsus mu enda juurde seda vaatama, nüüd ma tean kahte inimest, kellel tuleb lõbus õhtu. Peamine fraas, mida ma jalkamängu ajal alati karjun, on: "Mida sa teeeeeeeeeeeeeeeeeeeed!!!!" Just, kahekümne e-ga. Topis järgmine on: "Mine, MINE!!", millele järgneb ikkagi "MIDA SA TEED?" ja jalgade trampimine. 

Ma arvan, et kolmas koht kuulub klassikalisele "Kohtunik seebiks!"

Varsti algab jalgpalli EM. See saab alles õndsus olema.

Selline tendents on, et kui mulle uues kohas öeldakse, oled tubli ja hakkaja, öeldakse korduvalt, siis tekib vajadus öelda vastu, milles mu vead seisnevad või milles ma veel nii tubli ei ole. Ei teagi, miks. Ennast tuleb ju pushida... nagu juba vanad eestlased ütlesid. Pushida, täiega. Kes seda ikka sinu eest teeb ning miks peakski?

Meeste ja naiste vahel pidi selline erinevus olema (lisaks muudele pisiasjadele),  et kui mehele pakutakse ametikõrgendust, siis ütleb ta kõigepealt jah ning pärast mõtleb, mis ja kus ja kas, aga naine mõtleb kõigepealt põhjustele, miks ta ei peaks seda vastu võtma, mis tal puudu jääb, kas ta on ikka piisavalt kompetentne... ja alles siis otsustab.

Mõtlemisainet mulle.

Üldiselt on kõik täitsa hästi.

Selline veider juhtum, et kirjutasin just oma "päevikut" ning kuskil jutu keskel oli lause "Asi läheb hullemaks". Klikkasin "avalda" ja lugesin jutu uuesti läbi, ning lõppu, kuhu ma seda absull kindlalt ei kirjutanud ega kopeerinud, oli blogger millegipärast uuesti lisanud fraasi "Asi läheb hullemaks". Vääga kahtlane. Selline kergelt kurjakuulutav ennustus.