Miks ja kuidas ma uuesti tööle läksin

Miks? Sest ülalpidamist on ikka vaja teenida. Kui sa just nii uudishimulik oled.

Kõndisin puhtaks pestud tööriietega (milline kaunis vorm!) kilekotti näpu otsas kõlgutades läbi tugeva tuule oma vana töökoha poole, kui sain telefonikõne sellelt samalt juhatajalt, kellega eile vestelnud olin. Neil oli üks koht ikkagi vabanenud. "Kas sa saad kohe täna tööle tulla?" küsis ta.

Ha! Kuna ma olen kiirreageerimisrühm ja A-rühm ja üldse kõik rühmad ühes isikus, siis sain küll.  "Olen kahe tunni pärast kohal," vastasin vapralt ja kiirendasin sammu. Mis muud kui padavai vanasse töökohta. 

Lootsin, et seal valitseb ehk õnnis rahu ja kõik on pärast minu äraminekut rööpasse jooksnud. Aga võta näpust, seal oli täielik hullumaja. Minu asemele palgatud tüdruk ei olnud kohale ilmunud ja tema asemel tegid teised jälle topelttööd. Tohutult nõme, kui niimoodi tehakse. Uue tulijaga on ju arvestatud ning kohe ei leia asendajat... Sestap oligi jälle sama vana olukord, mida selles kohas millegipärast ikka ja jälle erinevatel põhjustel ette tuli.

Mul kästi ruttu tagasi tulla.

Mul ei olnud isegi sellist tunnet, et jeee, olen sellest hullumajast pääsenud, paras teile. Mul oli veits kahju, et ikka ja jälle töötajaid niimoodi ekspluateeritakse. Diagnoosiks on liiga vähe töötajaid. Oleks kohe vaja kahte või kolme põhikohaga inimest juurde. Aga kõrgemalt poolt tahetakse hoopis koosseisu veelgi vähendada. Nimelt see mul lõpuks kopsu üle maksa ajaski.

Ülle oli küll tööl, aga kohutavalt busy. "Nojah, kõike head siis..." alustasin ma, aga ta katkestas mind: "Mis asja? Pane aga käed külge!", osutades veel välja panemata lihakärudele.

Jooksin ruttu minema.

Esimene päev uues kohas tundus normaalne, eriti kuna see koht oli mu esimene valik nagunii ja ma tahtsin sinna kõige rohkem pääseda. Ja saingi! See koht on minu jaoks nagu taevas (vihje: ma armastan raamatuid!) Kahjuks vajavad nad lisatööjõudu ainult detsembriks, nii et ma tean kedagi, kes jaanuaris kinga saab, aga mis seal ikka. Isa ütles ka telefonis, et parem igast võimalusest kinni haarata, ja kaks kolmandikku detsembrist võin ma ikkagi tööd teha, selle asemel et midagi kindlamat oodata, kodus lösutada, päevas kaks lõunauinakut teha ja "Komissar Rexi" vanu osasid vaadata, mis mind absull ei huvita, ainult et Gedeon Burkhard, kes seal kunagi politseinikku mängis, on nii kuradi ilus.

See selleks. Neil on täiesti teistsugune kassasüsteem ja igasuguseid nuppe peab vajutama ja mul läks kõik segi ning muidugi ei osanud ma vastata kellegi küsimustele, kus miski asub.

Ma ka ei tea ju. Otsi ise, noh.