16

Kõndisin siis mööda tänavat ja kuulasin raadiot ning kuskil nimetamatus jaamas, võib-olla Raadio 2-s, laulis Iiris Vesik. Wow, mõtlesin ma. Jumala super hääl. Ta võiks maailmakuulus olla, kui tal ainult natuke paremad laulud oleksid. Need ei ole päris minu maitsele. Ja laiematele massidele need ka peale ei paista minevat.

Siis laul lõppes ja kuskilt kostis plaksutamist ning ma sain aru, et ta oli tegelikult stuudios ja laulis seda otse. Jumala võimatu. Ta kõlab otse paremini kui enamik teisi artiste lindi peal.

Juhtus midagi toredat, nimelt talvesaapad andsid otsad. Tore on see sellepärast, et sain uued osta. Pealegi olid vanad mind oma neli või isegi viis aastat teeninud, mis on saabaste puhul nagunii ulme. 

Iga kord, kui ma uute jalanõudega esimest korda välja lähen, laulan endamisi seda kingade laulu: Hey, I put some new shoes on, and suddenly everything is right...

Nüüd on see mind terve päeva saatnud... sest uued jalanõud meeldivad mulle alati.

Ülle helistas enne, et teada saada, kuidas mul läheb. Mul läks hästi. "Tore, siis on emasüda rahul," ütles ta. Hahaa. Aga tore on ikka inimestest kuulda... mitte kontakti kaotada. 

Ootan juba jõule. Mulle on imetore pühadegraafik sattunud. Olen 24. tööl, aga  ainult kella seitsmeni, ja pärast seda jõuan veel koju Puhja sõita. Jeeeeeee! 25., 26. ja 31. on kõik vabad. Super. Ma ei kaota peaaegu midagi.

Samuti ootan tohutult terve perega kohtumist. Mirjam ja isa tulevad mõlemad koju, ja neid saab ju nii harva näha. Liisuga just käisime ükspäev kohvikus, aga neid juba nii lihtsalt kohvikusse ei vea...

Mulle torkas pähe, et ma ei ole isegi jõulutoidust unistanud. Kuigi hapukapsast ja muud säärast sööks küll. See tuli mulle keset ülekäigurada pähe, nii et oleksin peaaegu auto alla jäänud: võib-olla olen ma jõulude tõelise mõtte leidnud. Naljakas. Aga ma ootan tõesti ainult terve perega koos olemist ja mitte midagi muud. 

Peab minema hakkama, et Heleni ja Polinaga natuke maha istuda. Ja võib-olla ka uuesti üles tõusta. Kes teab, mis tulevik ette toob.