Parim kuu minu elus

Kirjutame blogi, kirjutame blogi, kirjutame bloooogi.... Jeeee....

Rõõm lihtsatest asjadest.

Lugesin nädalakese tagasi võimsast Internetist oma horoskoope (valisin neid seni, kuni leidsin meeldiva, nagu tulebki teha) ning parim neist ütles, et detsember 2011 on üks parimaid kuid minu elus. Mõtlesin kohe, et see ennustus läheb tõenäoliselt täppi. Kui midagi nii healoomulist juba sealt väljamõeldiste virvarrist välja koukida, siis oleks patt ja puhas raiskamine seda mitte uskuda.

Teisest küljest, kui sellest tuleb keskpärane kuu, siis tekivad mul oma tuleviku suhtes kõvad kahtlused.

Koban pimeduses. Ei, ma ei otsi oma elu mõtet. Sõna otseses mõttes koban pimeduses. Koju tulles oli esimene asi lambipirni läbipõletamine. Miks see alati minul juhtub?? Tiina võib kinnitada, et siis, kui me veel koos elasime, olin alati mina see, kes neid pirne lühisesse ajas. Siis kirjutasin kogu aeg Üliõpilaskülasse probleemi: "Lambipirn põles läbi". Huvitav, kas ma vajutan seda lülitit kuidagi valesti? Kuidas saab seda valesti vajutada?

Aga näed, saab.

Huvitav, et kunagi ei põle pirn läbi hetkel, kui sul eriti valgust vaja pole. Et nagu suva. See oleks võinud hommikul juhtuda. Aga ei. Peaks tõsiselt tagavarapirne hakkama kapis hoidma.

Nii täiskasvanud asi, mida teha, hehe.

Hoida tagavaraks lambipirne ja maksta kumminaalkommunaalmakse.

Täna läksin oma CV-sid laiali jaotama. Firmad ei pane kuulutusi netti üles, sest nad lihtsalt ei tea, et nad mind veel vajavad. Aga kui nad väikest armsat mind ainult näeksid - kohe oleks vabu kohti lademes!

Või peaaegu.

Tore oli see, et ühes kohas oli juhataja kohe valmis väikeseks vestluseks. Ta oli väga sõbralik ja ütles, et oleksin pidanud kaks päeva varem tulema (GOD DAMN IT!), aga lubas ikkagi tagasi helistada, kui mingi võimalus tekib. Ma tegin klassikalist vana töökoha kiitmise trikki ka - kunagi ei tohi endist kohta mustata! - ja ütlesin, et tulin ära, sest ma lihtsalt tundsin, et suudan nii palju rohkem...!

Pärast seda olin palju enesekindlam ja toppisin seda CV-d igale poole, kus seda taheti ja sinna ka, kus ei tahetud. Enamasti ei tahetud. Aga nutad ja võtad, raisk.

Homme lähen vanasse töökohta tööriideid tagasi viima. Enne, kui nad minu suhtes kohtuasja algatavad. Loodan, et Ülle on tööl.

Loodetavasti ei ütle nad seal, et minu asemele võetud uus tüdruk on kaks korda parem kui mina. See oleks lihtsalt ebaviisakas.

"Lohetätoveeringuga tüdruku" kolmas osa saab varsti läbi. Muidugi lugesin lõpu ka sel korral ette ära. Ma pean teadma, kas see üldse rahuldab mind. Polnud viga.

Selle telliskiviraamatu pärast ma muude asjadega tegeleda ei jõuagi.

Ma peaks hakkama väikest viisi trenni tegema, et mitte oma kastide tõstmise ja ringijooksmisega tekkinud muskleid kaotada. Ei tahaks küll lodevaks muutuda. Netist vast midagi leiab... aga kas ma ka viitsin?

Ma imetlen sügavalt neid inimesi, kes minust iga päev Lõunaka juures oleval terviserajal mööda jooksevad. Isegi detsembrikuus teevad nad tervisejooksu! See on alles enesedistsipliin.