Lift on katki

Tüng, värdjas, kui juhtud üheksandal korrusel elama. Öine admin vaatas mind tüdinult, sest oli liftiküsimust arvatavasti juba kümme korda arutama pidanud. "Juba on helistatud, küll need mehaanikud kunagi saabuvad!"

"Ma elan üheksandal," ütlesin ma õnnetult. 

Õnneks alates kuuendast korrusest pidavat lift töötama, sest see osa ei ole remondis. Aga kuuendal sinna sisse ronides tekkis väike hirm küll, et kui äkki sulgeb mind enda sisse ja ei lase enam välja. Kas ma poleks kolm korrust veel jala võinud minna??

Pääsesin siiski eluga.

Eile oli superlõbus. Meid oli kuus, aga lagunesime kaheks väiksemaks grupiks. "Me ei mahuks nagunii kõrvuti mööda tänavat käima," tähendas Polina. "Me oleks nagu mingi miiting."

"Mis meie loosung oleks?" huvitusin ma.

"Rohkem ilusaid mehi!" ütles Helen ja ta silmad lõid särama. "Rohkem ilusaid mehi tänavatele!"

Sain voodisse kell neli ja äratuskell helises juba paari tunni pärast. "Sa oled vastik," ütlesin talle.

"Life's a bitch," vastas äratuskell ükskõikselt.

                                Keskel on emigrant Hispaaniast.

Pluss homme pidi neljas advent olema. Ja ema oli kuskilt kuuse tuuri pannud. Võib-olla naabritelt. Hmm...