Pakkisin endale eile lõunasöögikarbi tööle kaasa. Kas pole armas? Meil tasuta kohvi/teed ei pakuta, nagu mu eelmises kohas, ja nüüd mõtlesin, et lahustuva kohvi asemel võiks ingveri kaasa pakkida. Ma joon kogu aeg ingveriteed. Sellel on nii huvitav maitse. Objektiivselt võttes üldse mitte hea, aga tihti hakkab miski meeldima, kui palju tarvitada. Granaatõunamahlaga on sama asi. See on täiesti äka, aga ma hakkasin seda jooma, et rauasisaldust veres suurendada (naelu ei viitsinud päris süüa), ja hakkas ka täiega meeldima. Suur liitrine purk läheb kahe päevaga.
Hullult naljakas oli seda ingverit seal lõikuma hakata. Kolleeg naeratas heldinult ja ütles, et ingveritee on hea.
Paar päeva tagasi käisid Helen ja Polina minu juures... nii armas oli. Lihtsalt hullult hea tunne niimoodi rääkida ja glögi juua.
Glögi, kurat, hakkas pähe ka.
Naljakas pilt ühest teisest õhtust, kui Helen lamab nagu staar teiste keskel:
Ta tahab võimalikult keskne kuju olla, nii et lihtsalt keskel istumisest ei piisa, haha. Hea, et naaber sellise punkri peale veel politseid ei kutsunud... oh wait...
Minn olevat eile koju laekunud. Kas pole tore?? Nüüd hakkab seal aset leidma üks jube piparkoogiküpsetamine ja kuusekaunistamine, kõik kahjuks ilma minuta. Piparkooki saab pärast jõule ka küpsetada, jeee, aga kuuske uuesti ehtida ei saa. Eks ma pean lihtsalt kahekümne viiendal kuuse uuesti paljaks koorima ja ära ehtima. Katsuge mind takistada.
Mulle on klienditeenindaja aura või mis iganes külge jäänud, sest isegi lõunapausi ajal poes käies hakkavad suvalised inimesed toodete kohta küsima. Ma mõtlesin, et mida kuradit, kas mul on Maksimarketi pluus seljas või mis? Andsin mingile mehele lahustuva kohvi kohta nõu. Tegelikult ütlesin, et üks neist on vastik ja et ta seda ei võtaks.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar