... olid tunnid muidugi juba alanud.
Mul on natuke mark. Eile Polina sünnipäeval (saabusin töölt alles pool üksteist) jõin end konkreetselt maailma lühima ajaga laua alla ja laaberdasin koju. Ma polnud eriti midagi söönud ja pikk päev oli selja taga... aga no nii vähe ikka ei kannaks. Aga see aeg, mis ma vastu pidasin, oli superlõbus. Helen oli Hispaaniast tagasi ja moodustas oma boyfriendiga imeilusa paari. Maarja oli meganunnu. Ja Polina oli lihtsalt Polina, rohkem pole vajagi öelda. Oli üks suur eesti-vene-inglise-hispaania keelte segapuder. Nii hea, et ma hispi oskan ja Heleni Juanile pescado ja assesino oskasin öelda. Keelteoskus tuleb alati kasuks.
Natukese aja pärast ma lähen välja selle poisiga, kellesse mul crush oli. No siiamaani on. Miks ma muidu läheks? Aga kui tekib piinlik vaikus, pean ma selles vastutavaks just sind. Jah, sind, kes sa seda praegu loed.
Nii et looda parimat.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar