Jõime nädalavahetusel head valget veini ja filosofeerisime rikkuse ja vaesuse ja uuestisünni üle. Mõnus. Samuti sõime ära väikese koorma vastlakukleid: parem hilja kui mitte kunagi.
Õues hakkab juba looooma. Looma looma. See valgus peale pikka pimedat aega on vastupandamatu, ma ei saanud arugi, kui väga seda juba igatsesin.
Rottisin empsilt Maire Aunaste ja Milana raamatu ära. Mõlemad on huvitavad, kuigi ma Milana puhul kogu aeg mõtlen, et see ja teine on nagunii välja mõeldud.
Sihuke tunne on, et tahaks Rakverre minna. Mitte veel, aga siis, kui lumi täitsa läinud on.
Kas mütsi on enam vaja?
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar