Ma joon köhateed, mis polegi vastik. See on isegi täitsa maitsev. Jah, lugesid õigesti. Peale pikka-pikka blokki ja ravimite ignoreerimist põikasin täna linna jõudnult apteegist läbi ja ostsin mingit looduslikku aniisiga köhateed. Ja Hallsi. Praeguseks olen juba valmis kõik oma põhimõtted nurka heitma ja miljon antibiootikumi sisse võtma. Peaaegu. Sest kuigi silmad on enam-vähem korras (ma kardan homme läätseid silma panna, mis siis, kui uuesti nakatun?), köhin ma juba nädal aega nagu hobune. Sellepärast ema mu välja viskaski. Tal sai kõrini.
Haiguslehe sain ka. Aga kaks korda, mis ma arstil käisin, ta ei puudutanudki mind. Ma lihtsalt kirjeldasin oma sümptomeid ja tema kinnitas diagnoosi. Nii kummaline. Kas praegu ongi arstindus selline? Sest äkki ma valetasin ja, ma ei tea, tahtsin lihtsalt haiguslehte?
Nüüd ma küsisin oma sõbralt Google'ilt nõu ja tundub, et ei tasu neid nakatatud läätsi enam silma panna. Uued saan osta uuel kuul, nii et tere! prillid. Ohh, jube kummaline on nendega tööle minna. Samas, mis vahet seal ikkagi on? Tervis on peamine.
Ma osalesin Tänapäeva noorsooromaani võistlusel ja... ei saavutanud midagi. Nagu ulmejutuvõistluselgi. Mis siis ikka. Ma olen jube hästi kaotama õppinud. Isegi liiga hästi. Tundub, nagu läheks mul seda elus veel palju vaja.
Ausalt. Ma ei pilgutanud silmagi. Poole hullem oli kahekümne viiendal mail neid tulemusi oodata kui lõpuks teada saada. Meil pole kodus arvutit ja ma helistasin emale töö juurde, et ta mulle ütleks, aga neid ei pandud ega pandud netti üles ja nii ma siis seal lesisin, kummelikompressid silmadel, ja kuulasin omaenda mõtteid. Käskisin Pääril (tema on kass) rahuneda. Ta vaatas mind jahedalt, nagu tahaks öelda, et kui tema oleks osalenud, saanuks ta raudkindlalt kolmanda koha. Ilma vurrugi liigutamata.
Blufib muidugi.
Aga ema oli väga nördinud. See on tore. Kui sul on ükski inimene, kes sinu pärast niimoodi nördinud on, siis on kõik hästi.
Sattusin Disney kanalitest sõltuvusse. Meil on neid kodus mingi kolm tükki. Need on nii ajuvabad ja värvilised ja lallalallaa, et tekib selline nähtus nagu nii halb, et juba hea, mistõttu ma lihtsalt vaatasin, silmad suured, tunde ja tunde. Demi Lovatol ja Selena Gomezil on seal oma sarjad. Kas nad selle kaudu saidki kuulsaks?
Teine samasugune nähtus on God TV. Jah, selline kanal on meil ka. See on kurisoosne. Ma panin umbes korra päevas sinna peale ja jäin vaatama. Keegi teine ei taha minuga seda vaadata, aga see on võimas. Seal on alati lõunaosariikide aktsendiga jutlustajad, nad räägivad, miks on vaja jumalat ülistada. Las ma mõtlen. Selleks oli neli põhjust: esiteks on jumalal hea meel, ja siis kolmes erinevas sõnastuses, et see ajab saatana minema. Ja ükspäev oli täielik massipsühhoos, keegi jutlustaja ravis mingit naist ja kõik karjusid ja naine nuttis ja mingi koor laulis taga.
Sellelt ei saa minema klõpsata.
Teisipäeval minu bussi oodates üks auto lihtsalt peatus ja võttis mu peale. See on küll rekord, isegi mitte esimene auto, mis peatub, vaid nullis, sest ma isegi ei hääletanud.
Tehke järgi või makske välja.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar