Jõõdikud

Mul oli nii lõbus neljapäeval oma suhkrukuklikestega. Maarja: "Joodikud, kes õlut joovad, on tegelt ju jõõdikud."
Mina: ??? (Mõtlesin hetkeks, et see on mingi fakt või midagi.)

"No o muutub automaatselt õ-ks ju."

Ja kesklinna bussipeatuses on mingi reklaamitriki pärast diivan. See oli nii comfy!! Mingi seltskond läks mööda ja vaatas meid leinaliselt, kuna ilmselgelt olid nad ise seda diivanit sihtinud.

See on vist Tele2 reklaamikampaania sloganiga "Pingutame sinu pärast", mis on täitsa geniaalne sõnum tarbijale. Mõtlesin selle üle ja olin tegelikult meelitatud. Mis sest, et ma ise Tele2-s pole. Aga diivan ja nii edasi. Toimib.

Nii mõnus on laupäev. Laupäev on mõnus päev alati. Isegi kui kaks korda tööl peab käima. Sest olemuselt on see ikkagi puhkepäev, pole midagi teha. Nii mul ongi lihtsalt hea olla. Toppisin uusi pilte seintele. Kas see on normaalne, kui ma ikka veel napsan poodidest neid reklaamvoldikuid, et enda seintele panna?, at the age 20. Mango omad on mu lemmikud, oma jumaliku Scarlett Johanssoniga.

Keegi just liigutas Tiina riiulil. Issand jumal, kas meil on hiired või midagi? Ei tohi enam toitu välja jätta. Muide ma ei julge sinna vaadata, sest kui seal on hiir, siis näha ma teda ei taha! 

Huhh.

Loen Tiina "Minu Austraaliat" (mitte Tiina kirjutatud, aga tema oma). See on hea!

Ma olen homse puhkepäeva üle tõsiselt õnnelik. 

Tõsiselt õnnelik on tõsiselt naljakas väljend.