... või ka mitte, aga oma mure, igatahes Aigi Vahingu raamatut "Valik" lugesin. Õigemini püüdsin lugeda. See räägib, kuidas Aigi võitles oma buliimiaga. Uskumatult igav. Jääb vist pooleli. Pluss lugeja, kes inglise keelt ei mõista, jääb poolest sisust ilma, sest leheküljed on tõlketa laensõnu ja väljendeid täis tipitud. Olgu, elasid Ameerikas, super, aga vast oskad ennast ikka veel eesti keeles ka väljendada?
Mul lähevad kogu aeg Aigi Vahing ja Aidi Vallik sassi. See on nagu mingi vandenõu. (Käisin just raamatukaane pealt kontrollimas, kas sai ikka õige nimi siia kirja)
Veebruari (ma olen alati üks kuu omadega taga) "Moe" ajakirjas räägitakse mulle, et Olseni kaksikud on stiiliikoonid. Huvitav, et üldlevinud arvamuse kohaselt käivad nad pigem riides nagu kodutud. Jõllitan nende pilti. Samas võtab vist omamoodi oskusi, et olla väga-väga rikas ja ikkagi käia riides nagu kodutu? Miks mitte. Istu, viis.
Uusim kiindumus on GREIP. Mmm. Tuli meelde midagi happelise-aluselise toitumise teooria kohta, uurisin Maailmavõrgust järgi ning sain teada, et põhimõtteliselt kõik, mida ma söön, on happeline. Muidugi. Kogu selle aja olen elanud vales!
Üks aluselisemaid toiduaineid näiteks on sidrun. See on mind alati hämmastanud. Noh et ta on ju hapu... aga ikkagi mitte happeline. *näkitseb mõtlikul ilmel sidrunit* Hea seegi, et hapu lõbusaks teeb.
Aga greip ruulib ka seal aluseliste esirinnas. Nii hea! Ma saan selle kallal pool päeva nokitseda ja see on nii mõnusa hapuka-mõrkja maitsega.
Kes nagu korralikult aluselist dieeti järgida tahab, see leiab ennast küll varsti tupikust. Minu meelest olid ainult mingid valitud juur- ja puuviljad ja idud, mis olid aluselised, ja kõik muu ÜLDSE on paha. Pluss kui midagi üle 45 kraadi kuumutada, on ka asi mokas.
Nii võib raskeks minna.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar