kolmapäev, 19. oktoober 2011

Tourniquet

Ma saabusin eile koju ning leidsin kassi tugitoolis päikeselaigus lesimas. Laiskvorst ei viitsinud mulle isegi vastu tulla. Lamas seal, valge karv päikese käes säramas ja unine nägu peas,  käpad ja sabad igasse ilmakaarde laiali, et võimalikult palju soojust endasse ahmida. Tegin talle pai ja ütlesin, et oled armas küll, aga siin tundub nii mõnus, et ma ajan su õige minema ja võtan su koha ära. Samal sekundil lõi ta mulle hambad kätte. Ütle veel, et loom ei saa aru. 
Minema ajasin ta muidugi.

Panin enne vana Evanescence´i plaadi peale. Täitsa lõpp, kui hea see oli. Kõik vanad ajad tulid meelde. Neil on üks laul nimega "Tourniquet", mis ruulib, ja naljakas, et Marilyn Mansonil on ka samanimeline laul, mis on mul üks lemmikuid. Ma ütlesin, et naljakas. Naera!!


"Näljamängudega" on küll jama. Juba mitu aega häirib see mind. Tulen pool kaksteist õhtul koju, käin pesus ja söön, aga magama ei saa minna, sest raamatut ei saa käest panna. Ehkki hommikul tuleb vara ärgata. On ju jama? Ma võtsin Puhja ainult esimese raamatu kaasa, aga tegin sellega kohe üks-null. Nüüd mind kergelt huvitab, mis edasi saab, aga mida pole, on järgmised osad. Pahasti. Isegi raharaamat jäi maha. Kaasas on mul veel ainult venekeelne ajakiri. Okei siis. Raharaamat on ka muuseas jumala huvitav. Ma ei teadnud varem elust pooli asju, ehkki seal põhimõtteliselt midagi põrutavalt pole öeldud. Hästi pinnapealselt seletatakse, mis on aktiva ja mis passiva ja et põhimõtteliselt peab kogu aeg sinu varade väärtus ületama sinu kulusid, muidu oled sa vaene. Ma ei teadnud seda varem. Tegelikult iseenesestmõistetav. Ja et sinu tulu ei tohi olla ainult sinu palk, vaid selleks peadki soetama varasid, nagu aktsiad ja muu selline pahn, mis sulle igakuiselt raha toodavad. Ja samuti pidavat rikkad inimesed ja kõik muud, nagu vaesed ja keskklass, varadeks erinevaid asju. Keskklass ostab maja ja arvab, et see on tema suurim vara, aga rikkad teavad, et maja on tegelikult kohustus ja neelab raha, mitte ei tooda juurde. Ja keskklass plekib seda nagunii 30 aastat pangale kinni.
Täiega huvitav.


Tegin endale seenekastet. See oli meeletult hea. Eks oma osa ole nii seentel kui minu väga osavatel kätel. Kodus võib osa saada sügisandidest. Mis see harakas nimega ema endale siis külmkappi kogunud on? Seeni, õunu, jõhvikaid, punasõstramahla, mustsõstraid, õunamoosi, ploomikompotti... Nimekiri on lõputu. Mulle tundub, et õunamoosiga on varsti kööga, sest seda armastan ma eriti. See on tõsiselt parim asi-söök-toiduaine-misiganes maailmas. Üks jumala suuri leiutisi. 



Mis tuletab mulle meelde, kuidas töökaaslased märkisid omavahel, et ega need kristlased vist ikka päris normaalsed ei ole. "Vabandust väga," ütlesin ma ümber pöörates, "aga ma olen usklik ja see solvab mind." 
Nende nägusid oleks pidanud nägema. Neil oli väga mark ja nad tõttasid üksteise võidu vabandust paluma, enne kui ma ütlesin, et tegin nalja.
Hihi.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar