Liis ja lammas

Tere kolmandat oktoobrit!

Kuivale päikeselisele nädalavahetusele paistab järgnevat vihmane nädal. Vähemalt täna tundus küll vihmane. Kogu selle vihma tõttu ja nii. Muuseas, miks vihmavarjud alati katki lähevad? Vähemalt minul. Ma käin alati katkise vihmavarjuga ning tean, et uut pole mul mõtet osta, sest see läheks hiljemalt kuu ajaga katki. Ema just andis mulle kodust ühe ja kaks korda sain sellega käia, kui see vars katki läks. See ei püsi enam pikana, vaid vajub lühikeseks, nii et ma näen seda püsti hoides lollakas välja. Peab pöörduma tagasi vana varju poole, millel vähemalt vars on terve (aga see on ka ainuke osa).

Kuradi vihmavarjud.

Nädalavahetusel võtsin Liisu kaasa (või võttis tema minu) ja läksime oma vanaema külastama. Mida lähemale buss vanaema kodule jõudis, seda rohkem raadiojaamu ära kadus. Nende sagedused on ju eri paikades erinevad. Aga kuigi nad oleksid pidanud kuskil mujal välja ilmuma, siis seda nad ei teinud. Ainuke, mis alles jäi, oli Uuno. Mille eest mind küll nõnda karistati??? UUNO.

Käisime mitu korda jalutamas ning superilus oli. "Nojah," veensin ma Liisu, "me peame ju minema ja ütlema, et selle kivi otsa me lapsena ronisime... ja nii edasi." Selle peale ta tuli kaasa. Ja nägimegi tee ääres kivi, kuhu otsa me vanasti kogu aeg ronisime. Seal juures oli kunagi lammas ka. Ma käisin tal külas ja söötsin rohuga. Liis lammast ei mäletanud.

Võtsin oma läätsi silmast ära. Vanaema arutas mõtlikult: "Millest küll sellised nägemishälbed tekivad? Vanematel teil ei ole kummalgi probleeme olnud..."

Ma hakkasin itsitama ja tänitasin: "Liis, sul on hälve. Hälve." (That's what she said!)

Telekas käis ka lastefilm "Lumivalgeke". Kuningas märkas mingi hetk, et Lumivalgekest nagu väheke netu või nii. Võõrasema karjus, et Lumivalgeke on surnud, ja jooksis maniakaalselt naerdes trepist üles (CSI, mina ütleksin, et peamine kahtlusalune). "Hahahaa," tegi vanaema teda pahaselt järele. "Kuradi lollakas selline."

Vot nii. Aga süüa sai hästi. Spetsiaalsed porgandikotletid ja lihata kartulisalat ja puha. Baklažaanipirukas. Meie eest ikka hoolitsetakse, kas pole?

Olen rõõmus, et tööl terve nädal otsa hommikused vahetused. Saan lahkuda kolmveerand viis. Kõik kadestasid mind täna. Üks kolleeg palus ennast kotis kaasa võtta. Hahaa, aga ei lähe läbi. Meie kotid ju kontrollitakse enne minekut turvamehe poolt läbi.