Mul oli viimane tööpäev. Täiesti meeldiv oli vanade kohtadega lõpparve teha. Ei tea, mis tulevik ka tooob?
Ei, hoopis tähtsam uudis on, et sain endale uued teksad. Ja samamoodi auguga! Miks ma viskasin vanad teksad ära, sest need olid auguga, ja asemele ostsin samuti auguga? Ei, aga neil paistab olevat see auk nii mõeldudki. If you catch my drift. Müüja ei teinud alla, aga küsida tasus siiski. Pärast tuli mulle meelde, et sellessamas kaltsukas kuulsin ükskord pealt, kuidas ostjad ja müüja minut aega kemplesid, kas võib kümme senti alla saada või mitte... Neil jäi nimelt sulas makstes kümme senti puudu. Viimaks andis müüja jube armulikult alla. Ei ole eriline äritaktika minu meelest. Ning veel kuulsin samas kohas pealt (jah, ma kuulan üldse pealt, ma olen uudishimulik), kuidas mingile vanale naisele tehti hull peapesu selle eest, et ta tahtis oma vanu riideid sinna annetada. Neil olevat juba niigi väga hea valik ja igal ajal ka ei saa tuua ja nii edasi. Ime, et peale ei pidanud maksma.
Aga teksad on väga ilusad! Kitsad ja tumedad.
"Martin Eden" on suhteliselt hea, aga kuidagi nii, ma ei oskagi öelda, suuresõnaline. Nagu loeks prantsuse kirjandust. Kus kõik on üliliialdatud ja väga tundeline ja laused on pool lehekülge pikad. Ehkki "Martin Eden" pidi minu meelest hoopis realismi alla kuuluma, mis on täiesti teine teema. Ei teagi. Aga vaatasin juba ette, kuidas lõppeb, ja mulle meeldis!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar