...sealt ajan näpuga järge ma.
Jeee, ma olen veel elus! Esimene tööpäev osutus õnneks ainult kaheksatunniseks. Jah, teist kaheksatunnist niipea ei tule. Aga ikkagi olen rõõmus, et esimesel päeval mind kohe ära ei killitud. Seda jõuab homme küll.
Ma ei hakka oma vormiriietust üldse kommenteerima. Ma ei hakka kommenteerima! Ma olen lihtsalt vait!
See on täiega ilus.
Aga tegelikult. Uusi nõkse õppisin. Üks vanamees tuli täiega seletama ning jahus pool tundi, et mingid hinnasildid olid valesti ning talle tehakse tünga. Ma leidsin õige sildi üles ja panin õigesse kohta ja andsin talle toote, aga ta jahus ikka edasi, mille peale ma teda viisakalt tänasin, et ta aitas viga leida. Selle peale ta vabandas, et loodetavasti pole kõik kliendid nii tüütud. "Ei, mis te nüüd, väga kena, et ütlete, kui mingit viga näete!" ütlesin ma säravalt. Ta eemaldus mind juba mitu korda tänades.
Nii et... minu võit.
Nii hea on olla. Tšau kõigile!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar