Umbes-täpselt täna hakkasin ma märkama, et Kauril on Iti suhtes rohkem empaatiat hakanud tekkima. Muidu on see olukord siin üpris viha ja jõuetust tekitav olnud, sest vaene Iti saab nii palju tuupi. Mul on sellest beebist kahju lausa. Vaata, kui palju määrab sünnijärjekord inimese elus. Kaur beebina oli maksimaalselt hoitud, hellitatud. Põhjapoolkera rõõmsaim imik. Keegi ei oleks selle peale ka tulnud, et teda lüüa või ümber tõugata. Iti aga samas vanuses saab neliteist korda päevas ümber tõugatud või peaga mingi kõva objekti vastu löödud. Minu väike, õrn, armas beebi! No kuidas võib nii?
Ja ma tunnen, et see võtab vaimselt mind hästi läbi, kui ma ei saa lapsi kaheks sekundikski üksi jätta, sest kohe tehakse beebile liiga. Juba jälle kostab kuskilt hädakisa ja mina trambin kohale: "Püha jumal, mis nüüd jälle on??"
Märkasin seda ka mehe käitumisest, kui pühapäeva hommikul ta lastega kahekesi oli: ta oli vihane ja omadega läbi. Mina panin Iti tema hommikuunele ja sõitsin rõõmsalt vastseid lube ära kasutades Ikeasse kohvikusse ja raamatut lugema. Kui tagasi jõudsin, oli Iti ärganud ja nad hängisid kolmekesi. Mees kasutas isegi täpselt samu väljendeid, mida mina: "Jumal küll, jäta see Iti juba rahule! Miks sa pead teda kogu aeg torkima??"
"Nüüd sa saad aru, mida mina tunnen iga päev," tähendasin ma. Mees oli näost hall.
Täna siis vaatasin, et Kaur esiteks tõugib seal Iti lähedal vähem. Ja kui on mingi olukord juhtunud, siis läheb teeb õele pai ja musi. Kui Iti sellest veel ei leebu, julgustan ma Kauri talle näiteks mänguasju pakkuma, mis tavaliselt Iti näole jälle naeratuse toob. Täna ta päev otsa tõi õele mänguasju ette. Teate, see on nii armas!
Kui õues möllamas käisime, võtsin nuku ka kaasa. Panime ta kelgu peale ja Kaur vedas kelku järel. Nägin, kuidas ta korraks tegi pausi, läks tegi nukule pai ja vedas siis kelku edasi. Oh sa jumaluke küll...
Nii et lootuskiir paistab. Ehk on lapsuke vaikselt sellisesse ikka jõudnud oma kahe aasta ja ühe kuuga, et on teiste tunnete suhtes natuke mõistmist hakanud tekkima ning ka probleemide lahendamise oskust ja soovi. Ma olen ise ka nii rahulik ja hea ema, kui nad mul vaid üksteist ära tappa ei proovi: olen õnnelik, naeratav, kiidan palju, ja ükski muu tegutsemine ja mittelubatud tegevused maja peal ei aja mind endast välja.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar