Istun siin, naudin reedeõhtut ja puhkan peale toa kiiret kraamimist lapseasjadest ning trepikoja pesemist. Mees tõi kuskilt uuest aasia kohast reedetoitu ning ma proovin ettevaatlikult riisi koos oa-läätse-dal'iga. Enam-vähem on, kuigi veidi maitsetu. Tavaliselt võtab mees mulle dal'i mingist teisest kohast, kus see on natuke maitsvam. Aga samas alati tasub uutele kohtadele ka võimalust anda...
Käisime eile Kadriorus valgusfestivalil uitamas. Ma olen seal käinud juba aastaid ning eelmine sügis jalutasime seal mehega kahekesi. Seekord ma natuke pelgasin, et kuidas Kaur vastu peab. Festival algas kaheksa paiku, Kauril on aga kaheksa uneaeg. Tegelikult viimasel ajal hõõrub ta silmi ja haigutab juba tunduvalt varem ning pole harv juhus, et veerand või pool kaheksa ta juba täies rahus magamistoas tossab, jättes meile mõnusa õhtu taastumiseks.
Veidi siis mõtlesime, et kuna ta oma uneaega nii naudib, mis nägu ta meile teeb, kui viime ta suure rahvasumma sisse ning laseme magama vähemalt tunni-poolteist tavalisest hiljem. Aga samas ei tahtnud lihtsalt minemata ka jätta ning kindlasti tahtsime mehega mõlemad koos seda nautida, mitte nii, et üks saab näha ja teine kodus hoiab last. Ikka perena tahaks ka asju teha. Ja läks kõik väga kenasti! Võtsime Kaurile pudeliga piima kaasa ning tal oli oma lumivalges kellegi tuttava käest saadud paksus kombes väga soe ja mõnus olla. Kui vahepeal natuke kurtis, sai piima mekkida, ülejäänud aja vaatas suht flegma näoga ilma ja inimesi.
Valgusinstallatsioonid olid ilusad ja romantilised nagu alati. Me läksime juba poole kaheksast kohale, et saaks kuskile lähedale ilusti auto jätta, mis meil ka õnnestus - pärast oli seal lähedal juba suht umbes. Uitasime ja veeresime ringi juba enne pimeda saabumist, aga Kadrioru pargis on alati palju vaadata. Võtsime glögi ning mees ostis Kaurile mingi helendava palli, mis on juba ta suur lemmik ning kaob igale poole kapi alla esimesel võimalusel ära, mille peale Kaur kurvalt vigisema hakkab ja ootavalt meie poole vaatab.
Vaatasime festivali avapaugu ehk show luigetiigil koos valguse ja muusikaga ka ära - oli suht igav ja ilmetu võrreldes varasemate aastatega, kehv muusika - ning tulime üheksast juba ära. Kaur oli väga hea väike kaaslane, õieti ilma nutujoruta saime kogu käimise käidud. Kodus läks ta ilma tavapärase vannita kohe oma magamiskotti, sai issi käest ülejäänud piima ja vajus unne nagu miška. Õppetund? Tuleb ikka teha igasugu huvitavaid asju, ka siis, kui need vahepeal lapse uneajaga kattuvad. Võib minna palju paremini, kui arvatud. Muidu tuleks kurvalt tõdeda, et on kuude kaupa oma elu edasi lükatud ja kodus passitud, et vaid laps saaks täpselt pool kaheksa vanni ja voodisse... See poleks ka päris õige.
Aga homme läheme üheks ööks Pärnusse spasse. Juhhhuuu! Küll jäi Pärnu sel suvel kuidagi vahele. No ei jõudnud sinna, vaid vist ainult korra läbi sõites. Ja meie toas on vann! Meil on ammuilma varuks kaks lopsakat luksuslikku vannipalli, mida pole olnud kuskil kasutada. Otsisin need juba välja. Kavatsen mõnusasti raamatuga homme õhtul hilja vannis liguneda ja vahuga mängida. Ja lähme mehega isegi teatrisse seal, sellal kui vanaema ja tädi Kauri und valvavad. Küll on tore elu.
Mul põleb praegu laual hooaja esimene küünal, väljas ladistab vihma ja mõnus on olla. Kui Kaur oma lõunauinakult tõusis, mul juba küünal põles. Küll Kaur vaatas seda, ta polnud varem näinud. Istus seal ees oma tekil, suu nagu suur O-täht, jõllitas kordamööda mind ja küünlaleeki.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar