Kirjutan seda Mirjami ilusast väikesest arvutist. Siin on kuidagi nii värviline pilt. Lausa kadedaks võtab. Hm.
Käisime just kambakesi jalutamas. Imeline ilm. Ma tunnen, et pole mitte midagi vaja, et õnnelik olla. See tuleb lihtsalt ja loomulikult, kui selline suvi on. Ritsikad siristavad ja päike lõõskab... Linnud laulavad ja ponid söövad tee ääres.
Eile tähistasime. Meil kõigil oli midagi tähistada. Tore oli. Kes teab, millal jälle niimoodi kõik kokku satume.
Eile jõudsin ka kolida. Alustasin hommikul varavalges koristamisega ja jõudsin seepärast omadega vara valmis. Pool neli olin juba kodus.
Huh. Uus tuba on suht peldik. Ma püüdsin kõik koledad kohad millegagi kinni katta. Aga. Polnud kasu. Kes mul käskis üldse kolida? Mine võta kinni. WC-s on paljaste naiste pildid (sest kõrvaltoas elavad poisid). Ja külmkappi pole. Kui ma tuba vaatamas käisin, siis veel oli, aga nähtavasti oli see mu toa eelmise elaniku oma ja tema, tropp, võttis selle kaasa. Oli vaja?? Ta oli lausa faktiliselt tropp. Tal õnnestus kuidagi nii välja kolida, et tuba on kuradi seapesa.
Olgu, aitab. Kindlasti on midagi head ka. Jah. Vaade on üheksandalt korruselt ilus.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar